Eestis kasvatatakse palju häid ploomisorte ('Kadri', 'Liisu', 'Polli munaploom', Liivi kollane munaploom jt), mis on isesteriilsed, s.t ei viljastu oma õietolmuga. Nende puhul on möödapääsmatu istutada aeda tolmuandjaid sorte. Õietolmu peamisteks edasikandjateks on aga putukad.
Tolmeldamiseks ei piisa ainult tuulest
Viljapuuaedades tehtud uurimused on näidanud, et õitsemise ajal hõljub 1 m³-s õhus keskmiselt 67,5 õietolmutera. Kui aga õhutemperatuur langeb sel ajal alla +13 °C, siis õietolmu õhus peaaegu ei ole. Ploomipuude õitsemise ajal on Eesti oludes sageli tuulised, kuid madala õhutemperatuuriga ilmad. Kuigi tuul kannab õietolmuteri ühelt puult teisele, pole neid  jaheduse tõttu nii palju, et oleks tagatud majanduslikult oluline viljastumine. Seetõttu teevad saagi suurendamisel põhilise töö putukad.
Milliseid sorte jälgiti?
1996. a oli Pollis vaatluse all 11 ploomisordi ('Tartu punane', 'Märjamaa', 'Perdrigon', 'Hiiu sinine', 'Noarootsi punane', 'Tamme sinine', 'Althanni renklood', 'Kihelkonna', 'Wangenheim', 'Polli munaploom' ja 'Liivi kollane munaploom') putuktolmeldamine. Vaatlusaias oli varajaste ja hiliste sortide õitsemisaegade erinevus umbes üks nädal. Õitsemise teisel, kolmandal ja neljandal päeval kella kümnest kuni kaheteistkümneni loendati kolme minuti jooksul katsepuude õisi külastanud meemesilaste, kimalaste, üksikmesilaste ja teiste tolmeldajaputukate arvu. Vaadeldi puu hästivalgustatud küljel asuvat kindlat oksa ühel ja samal kellaajal. Vaatlusoksad olid ühetugevused õite arvuga 200–300.
Putukate lemmiksordid
Põhilisteks tolmeldajateks olid meemesilased (50,9%), järgnesid üksikmesilased (26,3%), muud putukad (18,4%) ja kimalased (4,4%). Meemesilaste suur arvukus oli tingitud sellest, et ploomipuude õitsemise alguses viidi aeda hektari kohta 4 mesilasperet.
Tolmeldajaputukate meelissortideks kujunesid 'Märjamaa', 'Althanni renklood' ja 'Perdrigon'. Õisi külastanud putukaid oli nende sortide vaatlusokstel vastavalt 16, 15 ja 15.
Õhusoojus ja -niiskus ning tuul määravad putukate arvu
Tolmeldajaputukate aktiivsus sõltub õhutemperatuurist, tuule tugevusest, sademetest jms. Kimalase eripäraks on tema võime tegutseda õitel ka madalamal temperatuuril, isegi +5 °C juures. Seevastu meemesilane pidurdab oma lendu juba temperatuuri langemisel alla 10 kraadi.
Tolmeldajate putukate aktiivsust mõjutas oluliselt õhutemperatuur. 15. mail, enamiku sortide hulgiõitsemise teisel päeval oli õhutemperatuur 22,5 °C. Siis oli ka õisi külastavate putukate arv kõige suurem (80). Kahel järgmisel päeval langes temperatuur järjest ning see mõjutas oluliselt putukate lendlust. 17. mail nähti õitel 3 minuti jooksul vaid ühte kimalast (temperatuur +13 °C). 18. mail mõjus tolmeldamisele ebasoodsalt ka vihm. Kuigi sademete hulk oli vaid 1,3 mm, püsis õhuniiskus kõrgena. Madala õhutemperatuuri ja suure õhuniiskuse korral ei eraldu õitest ka küllaldaselt putukaid ligimeelitavaid lõhnaaineid ning õie nektarierituski on siis takistatud.
Kõige hiljem õitses 'Polli munaploom' – 22. ja 23. mail (õhutemperatuur vastavalt 18,5 ja 19 °C). Vaatlusoksal oli 15 putukat. 24. mail langes temperatuur järsult 12 kraadini ning putukad kadusid vaateväljast.
Magusamat õit tolmeldatakse rohkem
Tolmeldamise tõhusus sõltub suuresti liigi või sordi nektarieritusest. Läti teadlaste uuringute järgi eritavad viljapuuõied keskmiselt 25 kg suhkrut hektari kohta. Liigiti ja sorditi ei ole see kogus aga ühesugune. Mesindusteadlase Antu Rohtla andmeil eritab 'Liivi kollane munaploom' vaid 2–3 kg, õunasort 'Antonovka' aga 50 kg suhkrut.
Sortide paiknevus on väga tähtis
Tolmeldamise seisukohast on oluline, et tolmuandja sort paikneks õietolmu vajava sordiga samal, mitte paralleelreal. Põhjuseks on see, et jaheda ja tuulise ilmaga armastavad mesilased lennata rohkem piki viljapuuridu, seda eriti tihendatud istandikes. Vaatluste põhjal lendas piki ridu 89%, risti ridu aga vaid 11% mesilastest.
Tolmeldajate arvukust saab reguleerida
Meie oludes on ainukeseks tõsiselt arvestatavaks ploomipuude tolmeldajaks siiski meemesilane, kelle arvukust võime vastavalt vajadusele perede vedamisega reguleerida. Lisaks on igaühel võimalik putukaid juurde meelitada, kui ploomipuid 10%-lise suhkrulahusega pritsida.
Putuktolmeldamine suurendab oluliselt saaki
Katsetega on tehtud kindlaks, et mesilastolmeldamine suurendab isesteriilsetel viljapuusortidel saaki 35–45%, isefertiilsetel (oma tolmuga viljastuvatel) aga 25–30%. Jahedate ilmade korral on olulisteks tolmeldajateks kimalased.

Allikas: Aiapidaja Aastaraamat Aiatark 2001, lk 93-94