Taimekaitsevahendite mitteoskuslikul kasutamisel võivad need, eriti  keemilised  tõrjevahendid, tekitada lilledele põletusi ja mitmeid muid kasvuhäireid.
Mida tuleb teada kahjustuste vältimiseks?
- igat tõrjevahendit tohib kasutada üksnes ettenähtud kontsentratsioonis;
- halbades kasvuoludes kasvanud  lilled on alati tundlikud. Neid ja noori taimi või noorte lehtede puhul, nt roosi kasvuperioodi algul, pritsida tavalisest nõrgema lahusega;
- pritsida ei tohi, kui õhusooja on üle 25° (kuumal ajal pritsida õhtul);
- kui turgur on madal (kuiva õhu korral), peab aegsasti enne pritsimist taimi põhjalikult kastma;
- mõni päev enne lauspritsimist on soovitatav teha testpritsimine (vähestel taimedel). Tulemuste selgumisel täpsustatakse pritsimislahuse kontsentratsiooni. Mõne lilleliigi, nt krüsanteemi sortide tundlikkus on erinev. Erinevalt võivad reageerida ka samad sordid, kui need on kasvanud erinevates oludes;
- pritsimislahus peab langema taimedele udustatult (mitte lähedalt tugeva survega ja suurte piiskadena).
- noorte lehtede korral ei ole soovitatav kahte preparaati (haiguste- ja kahjurite tõrjevahendit) koos pritsida.
- pärast tõrjetööd pestakse pritsi paaki põhjalikult – taimekaitsevahendi paaki seismajäänud jäägid võivad järgmisel korral taimi kahjustada;
- desotööd kasvuhoones on soovitatav teha umbes üks kuu enne taimede istutamist, et pinnasesse ja mujale jäänud võimalikud jäägid ei kahjustaks taimi. Mida jahedam on õhk, seda suurem peab olema vaheaeg.

Allikas: Aiapidaja Aastaraamat Aiatark 2001, lk 101