Ploomipuu on Eestis populaarne viljapuu ja puude arvult õunapuu järel teisel kohal. Ploomitoodang moodustas viimasel aastakümnendil 4–9% Eesti puuviljade ja marjade kogusaagist, olles ümmarguselt 1140–1880 tonni aastas (Statistikaameti andmeil).
Varasematel aastatel on karmid talved ploomikasvatusele suurt kahju tekitanud. Eriti hukatuslikud olid Teise maailmasõja aegsed talved, kui hävis üle üheksa kümnendiku puudest. Järgmised suuremad pakased olid aastail 46/47, 55/56, 62/63, 65/66, 78/79 ja 86/87. Nende tõttu oli Eestis hulk ploomiikaldusaastaid, neist 1966 ja 1979 peaaegu täiesti saagita. Halvimad ajavahemikud olid 1963-1973 ja 1977–1983.
Väga häid aastaid on suhteliselt vähe: 1974, 1976 (Eesti kõigi aegade rekord), 1984 ja 1986). Üheksakümnendail on olnud saagid kõige väiksemate kõikumistega ja siis langeb ka väga hea 1993. aasta. Viimase saagika aastakümne tõttu kipub ununema, et tegelikult on ploomikasvatus seotud suure riskiga.
Ploomipuid kasvab kõige arvukamalt suurte linnade mõjupiirkonna koduaedades ja aianduskruntidel, sealhulgas Tallinnas, Harju ja Rapla maakonnas kokku veerand eesti puudest. Tartumaal ja Tartu linnas oli viimase loenduse andmeil 11 %, Viljandimaal 9 %, Pärnumaal 8 % ja Ida-Virumaal 7,5 % (eriti Narva ja Kohtla-Järve ümbruses). Kõige vähem ploomipuid (2 %) on meie väikseimas maakonnas Hiiumaal, vähe puid on ka Järva-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (igaühes 2,6–3,3 %).
Oma ploomitoodang ei rahulda Eesti vajadusi. Seetõttu on viimastel aastatel imporditud rohkem kui ühe kolmandiku omatoodangu ulatuses (1997. aastal näiteks 417,3 tonni). Talvel tuuakse ploome Lõuna-Aafrika Vabariigist, Svaasimaalt jm, seejärel tulevad müügile Lõuna-Euroopa, siis Moldova ja Poola ploomid. Kuivatatud ploomid veetakse täielikult sisse. Koos impordituga tarbib üks Eesti inimene umbes 1 kg ploome aastas (mõnikord veidi rohkem). See on ligi kaks korda vähem kui toitlustusteadlased vajalikuks peavad.
Vene ajal tegutsenud aiandussovhoosidest on moodustatud kaks suuremate ploomiaedadega firmat – aktsiaselts Rõngu Aed ja tulundusühistu Vasula Aed. Mõlemad paiknevad Tartumaal ja on ligikaudu ühesuuruse ploomiaiaga: 13 ja 14 ha. Need on vanad kandvad aiad ning noori puid ei ole juurde istutatud. Tartumaal on veel Rõhu katsepunkt väiksema ploomiaiaga. Viljandimaa suurim ploomiistandik on Polli Aianduse Instituudis.
Plaane on peetud rajada uusi ploomiaedu. Seniste kogemuste põhjal on parimad mullastikuolud Tartu- ja Viljandimaal, kus maakondade lõunaosas on ka talved mõnevõrra pehmemad kui Kesk-, Kirde- ja Kagu-Eestis. Rannikul ja saartel on kliima soodsam, kuid mullad õhemad ja kastmisvett napimalt.
Tartu- ja Viljandimaa ploomiaedades on headel saagiaastatel saadud 3–15 tonni ploome hektarilt. Eesti majandite rekordsaagikus 36 t/ha kuulub kunagisele Sootaga sovhoosile aastast 1976. Üksikpuu saak alla 15 kg on väheldane ja keskmiseks võib pidada 15–30 kg. Rekordsaagid ulatuvad 120 kg või rohkemgi puu kohta. Niisuguseid saake on saadud kuuekümnendate aastate alguses Polli katsebaasi Morna osakonnas.
Pikemat aega on Eesti aedades kasvatatud viljakaid Lääne-Euroopa sorte ‘Emma Leppermann’ (varajasepoolne), ‘Edinburgh’, ‘Perdrigon’ ja ‘Victoria’ (kõik hilised). Praegusel ajal peetakse äriaedades tähtsamaiks just varavalmivaid ja varajasepoolseid sorte ‘Ave’, ‘Julius’, ‘Kadri’, ‘Liisu’, ‘Suhkruploom’ ja ‘Vilmitar’, mis kõik on aretatud Polli Aianduse Instituudis. Hinnatakse ka ‘Liivi kollast munaploomi’, kuid erineva õitsemisaja tõttu ei suuda teised head sordid teda vilju kandma panna. Sobilikuks on osutunud vaid ‘Märjamaa’ ja ‘Kihelkonna’ (H. Jänese andmeil).

Külmemate talvede kogemustest on teada, et ‘Julius’, ‘Liisu’, ‘Suhkruploom’, ‘Vilmitar’, ‘Emma Leppermann’ ja ‘Edinburgh’ ei ole küllaldaselt talvekindlad. Kuid eriti karmidel talvedel on teisedki sordid tugevasti kahjustunud. Seepärast tuleb ka tulevikus arvestada asjaoluga, et ploomikasvatus on riskantne. Istandiku kavandamisel tuleb arvestada sortide sobivusega eri piirkondadesse.

Kalju Kask,
Polli Aianduse Instituudi vanemteadur

Ploomipuude kohta loe lisaks Erich Mägi, Toivo Niiberg "Ploom aias ja köögis" kirjastuselt "Maalehe Raamat"