Maasika järgmise aasta saagivõime määravad nii õiealgmete suvine eristumine kui ka nende sügisene areng.  Saagi suuruse otsustavad aga sordiomadused, taimede talvitumine ja agrotehnilised võtted. Tavitumise edukus sõltub sügistalvisest temperatuurist (taimede karastumisest) ja lumikatte olemasolust talvel. Eesti kliimas saavad piisava lume puudumine ja tugevad külmakraadid sageli taimedele saatuslikuks. Risoom kahjustub -12…-13 °C juures ning õiealgmed Kanada uurimuste põhjal juba 6–8 külmakraadi juures. Samas hävinevad õiealgmed täielikult üpris harva, sest neid kaitsevad lehealgmed. Erinevusi on aga sorditi. Näiteks ‘Honeoye’ õiealgmed paiknevad kõrgemal kui paljudel teistel sortidel ning need on seega külmale ja muudele talveoludele vastuvõtlikumad.
Soomes on mitu aastat katsetatud katteloori mõju taimede talvitumisele. Senini on selgunud, et lume puudumise korral vähendab loor talvekahjustusi ning suurendab seega järgmise aasta saagivõimalusi.
Katteloor laotatakse taimedele sügisel, kui ööpäeva keskmime õhutemperatuur on nädala jooksul püsinud alla +9 °C. Õiealgmete areng on loori all kiirem kui avamaal. Soomes katses olnud katteloori mass on 30 g/m², norralased kasutavad kergemat – 17 g/m².
Liiga vara asetatud loor võib lükata õiealgmete eristumise edasi või halvimal juhul põhjustada järgmisel aastal vaegarenenud õisi ning ebaloomuliku kujuga vilju.
Loori liiga hilisel pealepanekul (pärast maa külmumist või vahetult enne lumetulekut) jääb soovitud tulemus osaliseks, sest õiealgmed on selleks ajaks juba eristunud.
Loori võib jätta taimedele kuni kevadiste öökülmade lõpuni või varajase saagi eesmärgil kauemakski.
Soomlaste 1997. ja 1998. aasta katsetulemuste põhjal osutus talveloori suhtes kõige tundlikumaks sort ‘Honeoye’, mille saak suurenes kummalgi aastal loori all ligi kaks korda (arvatavasti õiealgmete kõrgasetuse tõttu). Teistest sortidest, mille saaki loor mainimisväärselt suurendas, võib nimetada ‘Lambadat’ ja ‘Bountyt’ (saagitõus keskmiselt 25–30%).
Talveloorist on soomlaste kogemustel kasu kolmel peamisel põhjusel:

• paraneb õiealgmete sügisene areng
• lumeta talve korral vähenevad taimede kahjustused
• kiireneb taimede kevadine areng