Kes on teod?
Eestis elab üle 80 maismaateo liigi, kuid enamus neist ei torka silma oma väikeste mõõtmete ja peidetud eluviisi tõttu. Viimastel aastakümnetel on meil laialt levinud kiritigu (Arianta arbustorum), kes on end sisse seadnud meie aedades ja kasvuhoonetes, põhjustades tõsist kahju (Veegen, 1997).
Teod on polüfaagid ja söövad paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju, ei põlga ka surnud taimset materjali, seeni, surnud loomi jne. Teod on peamiselt öised rändurid ja nende pahateod avastame hommikul. Nad ise on selleks ajaks taimedelt lahkunud ja peitunud varjepaikadesse. Süüdlase reedavad taimedele jäänud limased jäljed. Pilves ja vihmase ilmaga aga ei vaevutagi taimedelt lahkuma ja nii võib kahjutekitajaid üsna lihtsalt märgata. Nad levivad enamasti inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning paljuneb ja areneb uutes elupaikades kiiresti ja väga edukalt. Teod munevad kevadest sügiseni niisketesse ja varjulistesse paikadesse, niiskus on tigude arenguks hädavajalik. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemd ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne. Talvekülmad hävitavad neid arvukalt. Kui õhutemperatuur tõuseb üle +5 ?C, alustavad nad toitumist ja munemist. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kasvuraskused ületanud kiritigu võib elada kuni 10 aastat.

Kuidas tigusid tõrjuda?
Tigude tõrje on aeganõudev ja töömahukas ning edukalt saab võidelda üksnes mitmete meetodide kombineerimisega. Alljärgnevalt mõnest enamlevinud ja kasutatavast meetodist.
Hoolikas mullaharimine
Hooletud aednikud on tigude lemmikud. Mulla kolmekordne kultiveerimine kevadel vähendab tigude hulka kuni 75%. Mullaharimiseks on eriti sobivad soojad päikesepaistelised ilmad. Siis on teod mulla pinnal või selle ülemistes kihtides. Kultiveerimine tapab tigusid mehaaniliselt, kuid jätab neid ja nende mune ka röövtoiduliste ja kuiva kätte. Munad on aga läbikuivamise suhtes eriti tundlikud. Käsitsi kaevamine annab samuti tulemusi. Munemiseks armastavad teod rasket, niisket ja happelist mulda. Sõmera liiva mulda segamine aitab parandada  selle struktuuri. Teod armastavad happelisemaid muldi. Muldade lupjamine aitab tigusid vähendada.
Ümbruskonna puhastamine
Eemaldada kaitsmist vajavate taimede lähikonnast võimalikud tigude peidukohad - lauajupid, kivid, prahi, kuivanud lehed, umbrohud, jm. Eriti viimased on sageli tigude meelistoit ja varjupaik. Arvestada tuleb ka sellega, et heaks peidukohaks on pinda katvad taimed. Mullapinnalt tuleks kõrgemale tõsta ka suured ja lopsakad lehed.
Tigude ärakorjamine
See võib olla tõhus, kui noppida järjekindlalt iga päev, soovitatavalt hilja õhtul taskulambi valgel. Õised rändurid on siis liikvel. Kogutud teod hävitada. Selline kogumine on kindlasti tulemuslikum kasvuhoonetes. Kirjanduses on andmeid, et kui purustatud teod panna vette likku, siis selle veega pritsitud taimed on tigudele repellentsed (peletavad).
Tõkete kasutamine
Kasutada võib mitmesuguseid barjääre. Taimed võib ümbritseda liiva või puutuha ribaga. Kalmulilled jäetakse rahule seal, kus platsid on ümbritsetud betoonpiiretega. Tigudel on raskusi selliste takistusribade ületamisega, kuna need kuivatavad limanäärmeid. Puutuha puhul ei saa välistada ka teatavat peletavat toimet. Kaitseribadeks võivad olla ka jäme liiv või saepuru. Viimase toime sõltub puuliigist, näiteks tanniine sisaldav saepuru on osutunud tigudele repellentseks. Kahjuks neid ribasid puhub minema tuul ja leotab vihm. Neist võib läbi kasvada rohi, mis võib saada tigudele ülekäigusillaks. Ribasid tuleb seega pidevalt uuendada ja hooldada. Saepuru kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, sest ta seob lagunemisel mullas olevat lämmastikku. Ameerikas on laialdast kasutamist leidnud õhukesed, kuni 20 cm laiused vaskpleki ribad, millega ümbritsetakse kaitsmist vajavad taimed või peenrad. Vaskpleki ribadega ümbritsetakse ka kaitsmist vajavate puude tüved. Vask ärritab tigusid ja nad hakkavad eritama rohkesti lima. Selle tagajärjel tigu veetustub ja lima tootmine lakkab. See tähendab aga, et tigu ei saa enam liikuda ja sureb läbikuivamisel. Sama toimega on ka bordoo vedelik, mille valmistamiseks kasutatakse vasevitrioli ja lupja. Kirjanduse andmeil on taimi tigude peletamiseks pritsitud vasksulfaatpreparaatidega. Kuna vihm peseb preparaadid kergesti maha, tuleb pritsimisi pidevalt korrata. Sellega kaasneb oht küllastada muld vaseühenditega, mis mõjuvad halvasti mullaelustikule. Kasutatud on ka alumiiniumsulfaati, kuid põhjavette sattudes põhjustab ta probleeme inimestele.
Plasttõkked. Näiteks võib noored taimed ümbritseda plastpudelitega, millel põhi ja kael on ära lõigatud. Peenragi võiks kogu ulatuses ümbritseda plastbarjääriga. See peab olema vähemalt 20 cm kõrgune, et teod üle ei roniks. Enne tõkke paigaldamist peab olema kindel, et juba teod peenras ei peitu. Sellised tõkked tulevad kõne alla kuiva ilmaga. Mööda kuiva plasti tigu ei roni.
Taimede ümber võib ehitada tõkke, mille peenrapoolne serv on püstine ja sile (näiteks plast), välimine aga lauskjas mullavall, mis kaetud kuiva liivaga. Jooksiklased, kes öösel ringi liiguvad, kukuvad peenrasse ning hävitavad seal teod ja teisedki kahjurid. Hiljem tuleb jooksiklased muidugi vabadusse lasta.
Multšide kasutamine
Kaitsmist vajavad taimed võib ümbritseda purustatud munakoorte või männiokastega. Tigu ei saa neist üle roomata, kuna teravad koore- või okkatükid vigastavad ta lihaselist jalga, munakoortest leostub mulda aga kaltsiumit.
Taimemultšid. Tulemusi on saadud näiteks orasheina juurtega, mille kuivatatud ja purustatud osi puistatakse ribana ümber taimede. Orasheinal on tigudele nii peletav kui ka mehaaniline toime. Mõõda teravat orasheina puru teod ei roni. Tuleb lisada, et orasheinaga tuleb olla ettevaatlik ning teda paigutada taimedest võimalikult kaugele ja mitte üle 1 cm paksuse kihina, kuna vihmaga leostuvad mulda ained, mis võivad taimede kasvu pärssida.
Tigude peletamiseks on taimi ümbritsetud ka üheksavägise ja rosmariini kuivatatud või toorete lehtedega. Taimi ümbritsevat mullapinda on pritsitud ka orasheina või koirohu teega, mille valmistamiseks valatakse taimedele kuum vesi ja jäeti siis 24 tunniks seisma. Need peletasid tigusid, kuid orasheinal teatakse olevat ka mõningane herbitsiidne toime. Kasutusel on ka tubakaleotised, kuid nende suhtes tuleb olla ettevaatlik, kuna rohke kasutamine mõjub halvasti mullamikroobidele.
Peletavate taimede kasvatamine
Paljud kasvavad taimed on tigudele repellentsed. Võimaluse korral võib neid kasutada kirju peenra koostamisel. Tigudele ei meeldi näiteks bergeenia, iirised, kurekell, kurereha, gladioolid, hortensia, mündid, ingver, pune, nõmme-liivatee, koirohi, raudrohi, sibul, porru, küüslauk jne.
Ligitõmbavate taimede viljelemine
Tigude püüdmiseks võib aias kasvatada nende meelistaimi, nn lõksutaimi. Selleks võiks kasvatada kaitsmist vajavate taimede lähikonnas näiteks hostat, mädarõigast, saialille, tsinniat, peiulille, põlduba jne. Kui samasse luua ka kunstlikud peidupaigad, siis jääb üle vaid olla hoolas nende ärakorjamisega. Meelistaimedele võtavad teod ette pikki rännakuid ja aiapidajale tasub vaev end ära.
Õllelembus saab saatuslikuks
Häid tulemusi on saadud õlle- või piimapüünistega. Need meelitavad teod ligi. Õlles leiduv pärm meelitab sööma, alkohol aga tapab, piimasse aga uputakse. Püünised võib teha  plastikust või klaasist, mis pannakse mulda. Püüniste paigaldamisel tuleb silmas pidada seda, et kunagi ei tohi need olla mullapinnaga tasa, vaid ikka paar sentimeetrit mullast väljas. Vastasel korral satuvad neisse ka jooksiklased ja teised maapinnal liikuvad kasurid (kasulikud putukad), kes on olulised kahjurite hävitajad. See meetod on kulukas, ta nõuab pidevat vedeliku lisamist ja igapäevast tigude püünistest kogumist.
Loomade ja lindude meelitamine aeda
Hoida ja kaitsta aias elavaid siile, konni ja laululinde. Nad on tõhusad tigude hävitajad. Aplad teotapjad on küll ka pardid, kuid nende jalad tekitavad aiataimedele tõsist kahju.
Keemiliste vahendite kasutamine
Taimetoodangu Inspektsiooni 1999. a välja antud juhendis soovitatakse tigude tõrjeks kasutada metaldehüüde Meta või Schneckenkorn Speiss-Urania. Puhas metaldehüüd toimib tigudele nii kontaktmürgina kui ka soolestiku kaudu. Peamine on siiski ärritav toime, mis põhjustab tigudel massilise lima tootmise. Kahjuks kestab dehüdratatsioon küllalt pikalt, vähemalt päeva või rohkemgi. Kui selle aja jooksul sajab vihma või on ööd kasterikkad, taastuvad teo veevarud täielikult. Metaldehüüdid lagunevad päikese käes ja seetõttu tuleks neid kasutada varjulistes kohtades. Paremaid tulemusi saadakse, kui töödeldakse niiskel õhtul, millele järgneb kuiv soe päev. Niiske ilmaga on teod aktiivsed, hommikuks on nad mürgi tõttu halvatud ja ei ole võimelised varjulistesse kohtadesse roomama ning surevad päikese käes kiiresti. Nagu paljude mürkidega, tuleks metaldehüüde kasutada ainult tõelisel vajadusel ja rakendada siis kõiki ohutusvõtteid, et mitte seada ohtu linde ja teisi loomi, kes surnud tigusid süües võivad saada mürgituse.

Kasutatud kirjandus
Veegen, A., 1997. Suured teod. Eesti Loodus, mai/juuni 1997
http://www.home.gil.com.au/#emmerik/slug_snail_FAQ.html
http://www.oxalis.co.uk./slug.htm
http://www.ipm.ucdavis.edu/PMG/PESTNOTES/pn028.htrml
http://ctr.umv.edu/ctr/el/el14.htm