LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

10. Gorizontõ Estonii 2014/2015

Gorizontõ Estonii on seni ainus Eestis kirjastatav venekeelne ajakiri, mis annab ülevaate Eesti loodusest, ajaloost ja kultuurist ning ühtlasi sisaldab ohtralt pildimaterjali, graafikuid ja kaarte. Igal aastal on almanahhi ilmumist toetanud KIK; haridus- ja teadusministeerium on võimaldanud saata almanahhi venekeelsetele koolidele, et muuta meie looduslugu lähedasemaks teises keeles lugejale.
Nüüd on ilmunud almanahhi 10. number, mis käsitleb Eestimaa saari, täpsemalt Lääne-Eesti saari, kus on paljuski säilinud traditsiooniline elulaad oma kombestiku, külaelu ja tavadega, ning kindlasti palju ainulaadset puutumatut loodust. Mitmel saarel on rikkalik ajalugu, neil on pikka aega olnud püsiv inimasustus, sealt on üle käinud hulk sõdu, aga samas on üles kasvanud ka mitu põlvkonda inimesi, kes on toonud kuulsust oma kodukandile.
Eestis on saari kokku üle 1500, neist 27 on suuremad kui 1,5 km2.
Väikesaared vajavad tähelepanu ja kaitset. Loodusest järjest kaugeneva ühiskonna liikmetena ei oska me sageli käituda keskkonda arvestavalt, see põhjustab loodusväärtuste kadu. Et seda ei juhtuks, tuleb saari kasutada säästvalt: nõnda püsiksid siinsed maastikud, väikesed inimasulad, taime- ja loomaliikide kasvukohad ja elupaigad. Almanahhis on kokku 21 artiklit meie saarte elusloodusest, geoloogiast ja saarte ajaloo mitmesugustest aspektidest.
Millisena võiks näha meie saarte tulevikku? Geograaf Aado Keskpaik ja looduskaitsja Toomas Kokovkin pakuvad oma stsenaariume.

Loodusajakiri

Loodusesõber kõnnib ilveste järel Poola

Ajakirja jõulukuunumbris uurime, kui raske on üht ilvest Eestist Poola viia, kes sellega tegelevad ning miks ilveseid üldse peab Poola transportima. Ligi kümme aastat kestnud ettevõtmise põhjus on lihtne: Eesti ilvestel läheb hästi, Poola ilvestel kehvasti. Masuuria metsade kunagine väga arvukas metsakiisude asurkond on hävinud üleküttimise tagajärjel ja et seda taas elule aidada, tuleb kohalikku genofondi rikastada Eesti loomadega. Vastutasuks võime Poola juhtumit võtta kui õppetundi suurkiskjate hapruse kohta.
Õppetundidest on ajakirjas juttu veelgi: Loodusesõber veendus Tallinna loomaaias avatud uues keskkonnahariduskeskuses, et raagritsikad, rotid ja alpakad mõjuvad lastele hästi. Ehk teisisõnu, loomaaia uus looduskool oma võimsa loomanurga, elavklassi ja õppekeskkonnaga leevendab tublisti pealinna aastatepikkust puudujääki loodushariduses. See teeb rõõmu looduspisikuga lastele ja lastevanematele.
Ent lastevanemad leiavad ajakirja kaante vahelt ka muret tekitavaid sõnumeid: Balti keskkonnafoorumi teavitusprojekti raames kontrollitud mänguasjad meie poodides sisaldavad liiga palju keskkonnamürke. Milliseid? Seda ja paljut muud olulist, mida pidada silmas mänguasjade valikul, näiteks kuidas hinnata keemilist koostist, õpetame ajakirja veergudel. Peale selle kõnnime loodusesõpradega Aidu karjääris, uurime, kuidas tigu end lemmikloomana üleval peab, teeme tiiru toorleivakeste turul ning vaatame Ingmar Muusikuse talvepilte.

Helen Arusoo

Eesti Mets: kirju kui Kihnu naise seelik

Selliste sõnadega võiks iseloomustada Eesti Metsa jõulunumbrit. Samamoodi kirju on ju ka Eesti metsandussektor, mida Eesti Mets on kutsutud kajastama. Metsanduses tegutsevad ühel ajal nii metsaomanikud ja -töösturid kui ka looduskaitsjad ja teadlased ning veel mitut laadi tegijad, kellest igaühel on metsanduses omad spetsiifilised huvid. See kirjusus peegeldub ka Eesti Metsa värskes numbris.
Erametsanduse teemast kõneleb avalugu. See on pühendatud metsaomanik Olavi Udamile, kes ise nimetab metsatalu pidamist elustiiliks. Veel valgustavad erametsaomanike keerukaid probleeme rubriigid „Üks küsimus, üks vastus” ja „Arvamus”. Riigimetsanduse tulevikusuundadest kirjutab Kairi Oja; Kristiina Viiron on võtnud vaatluse alla metsatööstusele tähtsa läbimurde: veoautodel on lubatud vedada suuremaid palgikoormaid.
Põhjamaade metsandusest looduskaitsjate pilguga annab ülevaate Kaarin Partsi artikkel. Dendroloogiakirjutisi saab lugeda Heino Kasesalult ja Heldur Sanderilt; maaülikooli metsapatoloogid on pannud kirja värsked uurimistulemused juuremädaniku leviku kohta. Metsandusloo kohta pakub uudset huvitavat informatsiooni Viio Aitsami tagasivaade Eesti vabariigi taasiseseisvumise algusaega, kui riigimetsa taheti pakkuda Eesti krooni kattevaraks.
Küllap leiab iga metsandushuviline Eesti Metsa talvenumbrist midagi huvitavat.

Eesti Mets

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Andrus Mölder sai Ülo Ignatsi fondi stipendiumi

14. detsembril peetud pidulikul kontsertaktusel Tallinnas Mustpeade majas jagati Eesti rahvuskultuuri fondi järjekordseid elutööpreemiaid ja stipendiume ning toetusi aastaks 2015. Oma 25. tegevusaastal eraldas sihtasutus ERKF 191 stipendiumi ja toetust summas 115 811 eurot. 87 isikut said loome- ja teadustööstipendiumi, 111 isikut aga õppe- või täiendusõppestipendiumi, toetati ka 6 kultuuriprojekti. Nagu mainis fondi nõukogu esimees Eri Klas, on fond tänu lahketele annetajatele aastate jooksul eraldanud kultuuri toetuseks üle 4,4 miljoni euro.
2014 oli teine aasta, kus stipendiume jagas ka Ülo Ignatsi fond, mille lõi 2013. aasta algul Anne Engevik Ülo Ignatsi (1951−2011) testamendi järgi, et edendada vaba ajakirjandust. Fondi kolmeliikmeline halduskogu (Anne Engevik, Toomas Sildam, Toomas Tiivel) valis laekunud taotluste hulgast välja selle aasta stipendiaadi Andrus Möldri, uurimistööks maailma riigita rahvaste kohta ja nende materjalide tutvustamiseks nii kirjutavas kui ka kõnelevas ajakirjanduses.
Andrus Mölder on väikerahvastest, riigita rahvastest ja nende sümboolikast huvitunud juba varasest noorusest, alates 1999. aastast on ta avaldanud kümneid selleteemalisi artikleid ajakirjas Horisont ning teinud ligi sada raadiosaadet Eesti rahvusringhäälingus, kus tal on Vikerraadio programmis oma saatesari „Riigita rahvas“ (vt http://vikerraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=225&kid=203). Andrus Mölder on riigita rahvaste temaatikat tutvustanud ka Kuku raadio saates „Loodusajakiri“ ning MTÜ Loodusajakirja „Looduse raamatukogu“ sarjas ilmus Andrus Möldril 2012. aastal raamat „Riigita rahvad. Kaukaasia“. Tunnustust väärib ka asjaolu, et Andrus Mölder on tutvustanud ajakirjanduses paljusid demokraatliku Euroopa riigita rahvaid ja nende probleeme, millele enamasti ei pöörata kuigi palju tähelepanu (nt friisid, kassuubid, kornid, bretoonid). 2014. aastal on Andrus Mölder sõna võtnud sellistel väga päevakajalistel teemadel nagu krimmitatarlaste olukord ja Šotimaa iseseisvusreferendumi tagamaad.
Ülo Ignatsi fondi halduskogu nimel edastas Toomas Tiivel Andrus Möldrile ka Tallinki-Silja annetatud kinkekaardi sõiduks Stockholmi Commodore sviidis ning Ülo raamatu „Vaba mehe vaba sõna“, mis koondab suure osa Ülo Ignatsi artikleid ja esinemisi Eesti jaoks pöördelistel aastatel 1985–1995.

Horisont

Valminud on reisijuht põhjalikule uudishimutsejale

Loodusajakirja endine peatoimetaja ja nüüdne püsiautor, füüsikust teaduskirjanik Tiit Kändler ja arhitekt Tiina Kaljundi on kirjutanud raamatu „Kõrvemaa, Pandivere, Alutaguse“. Osaühing Solnessi Arhitektuurikirjastus andis selle jõulukuul välja teise raamatuna kunagise populaarse reisiraamatusarja „Siin- ja sealpool maanteed“ jätkusarjas; esimene oli Raul Vaiksoo 2011. aastal ilmunud „Tallinn–Narva“.
Nagu Vaiksoo raamatus, on ka Kändleri ja Kaljundi raamatus täpsed Regio kaardid, peale nende Kändleri enda joonistatud skeemid. Selle poolest erineb teos suuresti kunagise pika sarja vihikutest: nõukogude ajal olid korralikud kaardid ju suur haruldus või lausa kättesaamatu saladus. Raamatus on sadu originaal- ja ajaloolisi fotosid, graafikuid, kasutatud allikate loend ning koha- ja isikunimede register; kokku on 208 lehekülge. Trükise on kujundanud Eerik Kändler.
Autorid reisisid enda sõnul „ .. kahe aastaga tuhandeid kilomeetreid, et kohata ja mõtestada ajalugu ja inimesi, ehitisi ja tegevusi, teid ja soid. Nad kirjutasid elanike ja sündmustega seotud vahetuid ja värskeid kohalugusid“. Ja sedastavad, et „ .. südamlik, usutav reisijuht juhatab läbi meie kodumaa oleviku, seostades seda minevikuga. Head ja vead, ohud ja rohud“.

Peeter Lorents (foto: www2.archimedes.ee)

Kuku saated „Loodusajakiri“ jaanuaris

Loodusajakiri on tänavu aasta lõpus andnud peale ajakirjade välja nii mitu trükist, mida on tutvustatud ka Kuku raadios, et viimaste ajakirjade numbrid selle aasta saadetesse ei mahtunud. Neist tuleb juttu uue aasta esimestes saadetes. Homme, 1. jaanuaril, jätkab Hendrik Relve Eesti Metsa tutvustamist. 8. jaanuaril saab sõna EBS professor Peeter Lorents, kes on kirjutanud 2014. aasta viimasesse Horisonti artikli „Vaenlane valguskaablis ehk mida arvata küberkaitsest“, ning 15. jaanuaril Eesti Looduse detsembrinumbri artikli „Tuurakala kolib üle ookeani“ üks autor Meelis Tambets; Tambetsi kaasaautorid on tema kolleegid Eesti loodushoiukeskusest Mart Thalfeldt ja Einar Kärgenberg. 22. jaanuaril jõuab järg Loodusesõbra talvenumbrini, mille olulisematest lugudest räägib ajakirja peatoimetaja Helen Arusoo. Kolme viimati mainitud saate juht on Toomas Jüriado.

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri 31.12.2014