Eelmisel nädalal hakkas märgatavalt kasvama gripilaadsete viirusnakkuste haigestumiste arv, peamiselt haigestusid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas 4. nädalal (19.-25.01.2015) arstide abi 4050 inimest, mis oli 37 protsendi võrra enam eelneva nädalaga võrreldes. Haigestunute hulgas kasvas grippi haigestunute osakaal. Keskmine haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse oli 100 000 elaniku kohta 307,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tallinnas, ja Narvas.

Iga-aastase gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal rohkem kui 15 protsendi võrra, grippi haigestunute arv kolmekordistus. Sellele vaatamata võib grippi haigestumise intensiivsust Eestis hinnata jätkuvalt madalaks, kuid gripilevikut juba laialdaseks. Haigestumus on tõusutrendil.

Analüüsides gripilaadsete haigestunute vanuselist struktuuri, saab öelda, et gripiviiruse levik on alanud laste kollektiivides. Enim haigestusid grippi kuni 5-aastased lapsed, haigestunute juurdekasv vastavas vanusrühmas oli 54,5%, koolilaste seas kasvas haigestumine 96 protsenti. Teistes vanusrühmas püsis haigestumus eelmisel nädalal veel stabiilsel madalal tasemel.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal gripi tõttu 9 patsienti Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Hooaja algusest on vajanud haiglaravi 22 gripiviirusega patsienti, neist üheksa olid vanemaealiste (vanuses 65+) , kuus vanusrühmas 0-4, kolm koolilaste vanusrühmas ning sama palju täiskasvanute (20-64 a.) seas. Ühel korral vajas haiglaravi nooruk.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

4. nädalal kolmekordistus laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv. Kinnituse said 56 gripiviirust, neist 41 olid A- ja 15 B- gripiviirus (3.nädalal kinnitati 12 A-gripiviirust).

Täpsemalt määratleti 31 A-gripiviirust, nendest 30 olid A gripiviiruse alatüübid (H3N2), üks A gripiviiruse A(H1N1)pdm09. Alatüüpeeriti ka kaks B gripiviirust, kõik olid Yamagata tüvi. Viirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 85 protsentini, neist gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas kuni 54%.

Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest olid ülekaalus paragripiviirused (18%) ja RS-viirus (14 %)

Tuletame meelde, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergemalt, väikese palaviku ja ilma eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib olla eluohtlik.

Seepärast soovitame gripileviku ajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Allikas: Terviseamet.ee