Eile kogunes Keskkonnaministeeriumis esimene töögrupp, et töötada välja kõrgetasemeline arengudokument Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050.

"Oleme Euroopa Liidu liikmesriigina toetanud kliimamuutuste leevendamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise ambitsioonikaid eesmärke. Eesmärkide saavutamine peab olema aga hästi läbi mõeldud ja kõikide olulisemate valdkondade ülene ning selle nimel hakkaski valdkondlikes töögruppides töö peale. Loodame dokumendi Riigikogus kinnitada 2016. aasta lõpus," kommenteeris keskkonnaminister Mati Raidma.

Arengudokument sisaldab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisaks määratletakse dokumendis kliimamuutuste mõjudega kohanemise ehk kliimamuutuste mõjudele reageerimise valmisoleku ja vastupanuvõime pikaajaline visioon ja poliitikasuunised.

Madala süsinikuga majanduse suunas liikumisel on oluline rakendada poliitikaid ja meetmeid, mille ühiseks eesmärgiks on Eesti kasvuhoonegaaside koguheite vähendamine ilma sotsiaalmajanduslikku keskkonda kahjustamata. Eelisarendada tuleks neid sektoreid ja meetmeid, kus kulutõhusus on kõige suurem ning saavutatakse kiired tulemused koos konkurentsivõime suurendamisega. Näiteks taastuvate energiaallikate ja koostootmise potentsiaali suurendamist, jäätmete kogumise ja sortimise arendamist taaskasutamise eesmärgiga, biogaasijaamade rajamist ning ühistranspordi ja kergliikluse arendamist.

Madala süsiniku heitega majandusele üleminekuga kaasneb riigile olulisi kasusid nagu inimeste heaolu kasv tänu tervise, elu- ja looduskeskkonna paranemisele, riigi konkurentsivõime kasv läbi majanduse süsinikumahukuse vähendamise, tarbijate kulude vähenemine tänu energia- ja ressursisäästlikkuse suurenemisele ning väiksem sõltuvus kütuste impordist.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 19.03.2015 pressiteade