Keskkonnaministeeriumi hinnangul on oluline osa Riigikontrolli ettepanekutest uue perioodi poollooduslike koosluste ehk pärandkoosluste toetuste korraldamisel rakendatud. Koosluste seisundi paranemine on pikaajaline protsess ja taastamistegevuste mõju ei avaldu silmapaistvate tulemustena kohe esimeste aastate jooksul.

Pärandkoosluste puhul on kõigepealt oluline seisundi halvenemise peatamine. Viimase kümne aasta jooksul ellu viidud tegevused on hakanud tulemusi andma. 2013. aastal Euroopa Komisjonile esitatud aruande kohaselt on mitmete elupaigatüüpide (kadastikud, sinihelmikakooslused, servaniidud, kuivad niidud lubjarikkal mullal ja liigirikkad aruniidud) seisund kas soodne või on trend pöördumas positiivses suunas.

Senisest suuremat tähelepanu tuleb aga pöörata puisniitude ja loopealsete taastamisele ja hooldamisele. Selleks on uuel toetusperioodil 2014-2020 tõstetud puisniidu hooldamise toetust kaks korda ning loopealsetel 34% võrra. Selliste prioriteetsete elupaikade taastamise toetusmäärasid on 2015. aasta algul tõstetud 36%.

Prioriteetsete elupaigatüüpide tulemuslikumaks taastamiseks ja sellele järgnevaks hoolduseks on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet käivitanud suuremahulised projektid. Nii on aprillis 2014 heaks kiidetud ja septembris käivitunud projekt "Life to Alvars", mis keskendub loopealsete taastamisele. Alustatud on ka Euroopa Liidu osalusega puisniitude taastamisprojekti ettevalmistamisega.

Maaelu arengukavas 2007-2013 võetud eesmärk hooldada poollooduslikke kooslusi 35 000 hektari ulatuses, realiseeriti kokkuvõttes ligi 30 000 hektari suurusel alal. See saavutati Maaelu arengukava esimesel perioodil, kui Euroopa Liidu vahendite taotlemine oli uus kõigi osapoolte jaoks. Arvesse tuleb võtta, et pärandkoosluste taastamine, edukas hooldamine ja seeläbi koosluste soodsa seisundi saavutamine on pikaajalised protsessid.

Et see protsess oleks edukas ja efektiivne ka pikaajaliselt, on õige leida ja teha koostööd partneritega, kes on poollooduslike koosluste hooldamisest ka pikemas perspektiivis huvitatud ning suutelised tagama järjepidevuse. Lisaks mõjutas toetusi enne 2010. aastale eelnenud majanduse madalseis, kuna rahaliste vahendite hulk, mida oli võimalik suunata koosluste taastamisse, vähenes neil aastatel oluliselt.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Riigikontrolli tagasiside oluline, et tagada tulevikus veelgi efektiivsem poollooduslike koosluste kaitse korraldus. MAK 2014-2020 ettevalmistamise raames analüüsiti põhjalikult eelnevatel aastatel esile tulnud kitsaskohti pärandkoosluste hooldamises ja viidi sisse ka vajalikud täiendused. Valdkonda puudutavate strateegiliste dokumentidena koostati Looduskaitse arengukava aastani 2020, Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020 (selle osana töötati koostöös teadlastega välja pärandkoosluste hoolduskavad, mis koondavad parimate hooldusvõtete andmed), olulises mahus kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ja liikide tegevuskavasid.

Oluliselt on täpsustatud pärandkoosluste taastamise ja hooldamisega seotud tegevuste ja alade prioriteete ja selleks vajalike vahendite hulka. Keskkonnaministeerium leiab, et Looduskaitse arengukavas sätestatud eesmärk saavutada 45 000 ha koosluste hooldus aastaks 2020 on saavutatav.

Keskkonnaministeeriumi vastustega Riigikontrollile saab tutvuda siit.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 31.03.2015 pressiteade