Eesti piimatööstused teenisid 2014. aastal kokku 392,9 miljonit eurot müügitulu. See tähendab vaatamata Venemaa sanktsioonide tugevale mõjule 0,3%-st kasvu, selgub Põllumajandus­ministeeriumis valminud Eesti piimatöötlussektori 2014. aasta ülevaatest.

"Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele eelmise aasta augustis kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti piimatöötlejatele on vaieldamatu, kuid sealse turu äralangemist on suudetud osaliselt kompenseerida siseturuga ja osaliselt uute välisturgudega - mullu lisandus piimatoodetele 19 uut sihtturgu. Kuna Eesti piimatööstustele piirati pääs Venemaa turule tegelikult juba jaanuaris, siis hakati ligi veerandile eksporditavatest piimatoodetest otsima koheselt uusi turgusid. See vähendas augustis kehtestatud sanktsioonide mõju," ütles Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. "Viimases kvartalis müügitulu langes siiski selgelt, kuid aasta keskmist tõusu mõjutas tugevalt majanduslikult kasumlik periood aprillist juulini."

Statistikaameti esialgsetel andmetel teenisid piimatöötlejad 392,9 miljoni euro suuruse müügitulu juures 18,8 miljonit eurot kasumit, mis on aasta varasemast 78,5% enam.

Piima ja -toodete ekspordikäive oli 2014. aastal 208,6 miljonit eurot ja see vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,1%. "Suurema numbrilise käibelanguse vaatamata sanktsioonide mõjule hoidis ära aasta esimene pool, kus ekspordi käive liikus veel kasvavas joones," selgitas Taavi Kand.

Piimatööstused investeerisid materiaalsesse põhivarasse 11,1 miljonit eurot, mis on aasta varasemast 17,2% vähem.

Eestis oli Statistikaameti lühiajastatistika andmetel 2014. aasta lõpu seisuga 21 piimatöötlemisega tegelevat ettevõtet, kus töötas kokku 2034 inimest. See moodustas 14,1% toiduainetööstuses hõivatud inimestest.