LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Loodusesõber tutvustab roheliste rattaretke

Värske Loodusesõber juhatab metsa sigade söödaplatsi lähedale, kus muu hulgas leiab präänikuid ja muid pagaritooteid. Pole siis ime, et meil on sigu nõnda palju. Või kas neid siiski on liiga palju? Jahimehed kirjutavad, et sigade arvukusega on enamasti kõik korras, seevastu loomaarstid ei ole selles päris kindlad.
Metssea teemal väideldakse ka roheliste rattaretkel, mis tänavu kulgeb Haanjamaal. Nagu tavaks, annab Loodusesõbra kevadnumber põhjaliku ülevaate retke peatuspaikadest ja teemadest. Ilmselt on tavalugejatelegi huvitav, mis rattamatkal ees ootab. Ajakirjas on pööratud suuremat tähelepanu Haanja kõrgustikule: paigale, mille üle tasub mõtteid mõlgutada ka siis, kui ise ei saa matkale tulla. See kõrgustik on palju enamat kui Suur Munamägi, laiudes ühtse maastikuna Eestis, Lätis ja Venemaal. Kirjutistest saab teada, mis nime kannab see maastikuüksus neis riikides ning kas kõrgustiku kõige vägevamad ja kaunimad tipud kuuluvad Haanjale.
Jättes Haanja kaunid kuplid selja taha, antakse Loodusesõbras argipäevast nõu kahel teemal. Esiteks saavad abi need inimesed, kes on kimpus prügipõletamisega: kuidas paikapidavate argumentidega selgitada, et kodus on kahjulik prügi põletada. Teise teemana kutsume allergikuid tähele paneme sulfiteid, mida kasutatakse üha laialdasemalt näiteks kooritud kartulite säilitamisel. Iseäranis hoiatav peaks see olema väikelaste vanematele, kelle lapsed einestavad ühiskondlikes asutustes. Kodufüüsika huvilistele õpetame aga seda, kuidas jääkotiga elektrivoolu toota.


Rattaretk „Kuidas elad, Haanjamaa?“

Tänavu 15.–17. mail toimub roheliste rattaretk Haanjamaal, teekond kulgeb nii siin- kui ka sealpool Läti piiri marsruudil Vastseliina – Loosi – Kütiorg – Suur Munamägi – Rõuge (laager) – Hinni kanjon – Sänna – Karaski – Pähni – Korneti – Rogosi (laager) – Tsiistre –Miikse – Meremäe vaatetorn – Vana-Vastseliina linnus.
Eelregistreerimisel kuni 30. aprillini (k.a) maksab osalustasu õpilastele, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikele ning pensionäridele 38 eurot, täiskasvanutele 48 eurot ja perepääse on 148 eurot. Perepääsme saavad soetada pered kuni neljale inimesele, kellest vähemalt üks peab olema täiskasvanu ja üks laps (7–17-aastane).
Alates 1. maist kuni 11. maini (k.a) maksab soodusosalustasu 45 eurot, täiskasvanutele on hind 55 eurot ja perele 170 eurot. Pärast 11. maid ja rattaretkel saavad õpilased, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikud ning pensionärid pileti 55 euro ja täiskasvanud 65 euro eest, perepääse on siis 210 eurot. Koolieelikud saavad osaleda tasuta. Korraldatakse ka transport retkele Tallinnast ning Tartust: Tallinnast Vastseliina ja tagasi Tallinna maksab 45 eurot, Tartust Vastseliina ja tagasi Tartusse 25 eurot, hind hõlmab kohta retkelisele ja tema rattale.
Registreerumiseks tuleb teha ülekanne: MTÜ Roheliste Rattaretked, Swedbanga kontonumber on EE942200221035062986. Selgituseks kirjutada osaleja nimi ja telefoninumber. Kui on soov teha ülekanne mitme osaleja eest, siis tuleb kirjutada selgitusse oma nimi, telefoninumber, soodus- ja täisosalustasu maksjate arv.
Rattaretke materjalid ehk käepaela, toidutalongid ja ajakirja Loodusesõber saab kätte Tallinnast Loodusajakirja toimetusest Tõnismägi 2 (sissepääs rahvusraamatukogu peauksest) 20. aprillist kuni 11. maini (k.a) või retke stardis isikut tõendava dokumendi alusel. Loodusajakirja toimetus on lahti tööpäevadel 11–18. Tasuda saab nii sularahas kui ka pangakaardiga.

Roheliste Rattaretked



LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Kukus räägib Mari Järve põnevast geeniuuringust

Ajakirja Horisont kevadnumbri kaaneartikkel kannab pealkirja „Mis on 24 000 aasta tagusel Siberil pistmist Euroopa ja Ameerikaga?”. See pajatab geeniuuringust, mis heidab valgust euraaslaste ja Põhja-Ameerika põliselanike indiaanlaste päritolu saladustele. Suurt rahvusvahelist uuringut tutvustab saates artikli autor, molekulaarbioloog ja populatsioonigeneetik Mari Järve Eesti biokeskusest. Teda intervjueerib Toomas Jüriado.


„Imekaunis Antarktika“ on ilmunud venekeelsena

Mullu „Looduse raamatukogu“ sarjas ilmunud Enn Kaubi raamat „Imekaunis Antarktika“ on tõlgitud vene keelde. Osaliselt uuendatud fotodevalikuga raamatu esmaesitlused olid 28. märtsil ja 18. aprillil Riias.
Venekeelset väljaannet on võimalik soetada Apollo raamatukauplustes alates 23. aprillist, samuti on raamatupoodides ja ka meie e-poes saadaval eestikeelne trükis.
Enn Kaubi „Imekaunis Antarktika“ pälvis mullu Eesti teaduse populariseerimise konkursil teise preemia, koos TEA kirjastuse välja antud raamatuga „Armulugu Antarktikaga” (autor samuti Enn Kaup) valiti need eelmise aasta parimateks reisiraamatuteks.



EESTI SÕNUMEID

Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus pälvis suure tunnustuse

Selgunud on tänavuse Euroopa Liidu kultuuripärandi auhinna ja Europa Nostra auhindade saajad. Maineka Europa Nostra auhinna haridus- ja koolitusprojektide ja teadlikkuse parandamise kategoorias pälvis Eesti vabaõhumuuseum maamajade omanikele mõeldud koolitusprogrammi eest.
Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus hakkas praktilisi koolitusi maamajade omanikele korraldama juba 2008. aastal. Maa-arhitektuuri keskuse juhataja Elo Lutsepa sõnul on projekti raames kujunenud välja tugev võrgustik, mis tegutseb ühiselt maamajade hoiu nimel. Auhinna saamise puhul soovib Lutsepp rõhutada, et see ei ole tunnustus mitte ainult muuseumile, vaid kõigile koostööpartneritele, meistritele, spetsialistidele ja ka majaomanikele, kes on lubanud oma õuel toimetada.
Kõigil huvilistel on võimalik anda oma panus, hääletades maamajade omanike koolitusprojekti poolt veebilehel vote.europanostra.org: tegu on Europa Nostra publikulemmiku auhinna võistlusega, mis kestab kuni 31. maini.
Euroopa kultuuripärandi auhinnatseremoonia toimub 11. juunil Oslo raekojas, auhinnad annavad kätte Oslo linnapea Fabian Stang, Euroopa Komisjoni haridus-, kultuuri- ja spordivolinik Tibor Navracsics ning tunnustatud ooperilaulja ja Europa Nostra president Plácido Domingo. Seitse laureaati saavad peaauhinna koos 10 000 euro suuruse preemiaga. Ühtlasi tehakse teatavaks publikulemmik, mis selgub internetihääletuse põhjal.
Euroopa Liidu kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad on Euroopa kõige suurem tunnustus muinsuskaitse vallas. Tänavu esitati kokku 263 kandidaati ja neist said tunnustuse 28 projekti. Auhindu jagati neljas kategoorias: kultuuripärandi hoid, teadustegevus ja digiteerimine, erilised teened kultuuripärandi hoidmisel ning haridus- ja koolitusprojektid ja teadlikkuse parandamine. Eestit on varem tunnustatud Europa Nostra auhinnaga viiel korral: auhinna on pälvinud õppefilm „Kalamaja – puitlinna võimalus“, Jaan Vali uurimus Eesti ajalooliste tuletornide kohta, Tartus asuv Tammekannu villa, Tallinna Raekoja ning Lennusadama angaaride eeskujulik restaureerimine.
Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse koolitusprogrammi tegevustega saab lähemalt tutvuda nende blogi vahendusel.

Eesti vabaõhumuuseum


Kalade kudeaeg tähendab püügipiiranguid

Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta kaladel rahulikult kudeda ning järglasi anda, on kehtestatud püügikeelud. Püügipiiranguid tuleb kindlasti järgida, sest need on kehtestatud kindlal põhjusel ja kalateadlaste ettepanekutele tuginedes: vaid nõnda saame tagada püügivõimalused ka tulevikus. Kalastajatel tasub meelde tuletada kalapüügieeskiri ja üle vaadata ajutised püügikitsendused (vt siit ja siit).
Peale tavapäraste püügipiirangute on tänavu kehtestatud mõned uued nõuded. Nimelt tohib Avijõel lähtest Vadi sillani, Umbusi jõel lähtest Umbusi asula sillani, Loobu jõel lähtest Joaveski paisuni, Valgejõel lähtest Kotka paisuni, Pada jõel lähtest Pärna küla sillani kasutada ainult spinningut ning keelatud on püük lendõnge ja tehispeibutise ehk elussöödaga. Piirangu siht on kaitsta alamõõdulisi forelle, kes on aplad õnge otsas olevat elussööta neelama, mis enamasti saab neile saatuslikuks. Õngekonks tungib sedavõrd sügavale, et tekitab kalale surmavaid vigastusi.
Meeles tasub pidada, et näiteks haugi ei või püüda merest 1. märtsist 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärvest 15. märtsist 30. aprillini ning teistest siseveekogudest 15. märtsist 10. maini. Koha ei või Peipsi, Lämmi- ega Pihkva järvest püüda 6. maist 10. juunini ning teistest siseveekogudest 15. aprillist 15. juunini.
Vimba ei või 10. maist 20. juunini püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jõest. Latikat ei või 6. maist kuni 10. juunini püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest (välja arvatud püük lihtkäsiõngega) ning 1. maist 20. juunini teistes siseveekogudes, välja arvatud lihtkäsi-, käsi- ja põhjaõngega. Võrtsjärves latikapüügipiirangut ei ole.
Linaskipüük on Endla järves ja Sinijärves keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega. Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini. Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga. Vaata täpsemat kalade püügikeeluaja tabelit keskkonnaministeeriumi internetilehelt.
Keskkonnaministeerium


Pesitsusajal ei tohi linde häirida

Paljud meie linnuliigid on alustanud pesitsust, ühtlasi on üksjagu liike, kes alles saabuvad ja asuvad seejärel samuti pesitsema. Seepärast tuletavad keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon meelde, et pesitsushooajal tuleb hoiduda lindude tahtlikust häirimisest. Seda peab arvestama iga looduses liikuja ja tegutseja. Kõik metsaomanikud peaksid järgima raierahu, hooneid remontides tuleb vältida lindude võimalike pesitsuskohtade, nagu õõnsuste, tuulutusavade, tuulekastide jms lõhkumist ja sulgemist. Kõiki neid töid saab teha varakult enne ja pärast pesitsusaega.
Looduskaitseseaduse järgi ei ole lubatud hävitada ja kahjustada lindude pesi ega mune, samuti on lubamatu linde tahtlikult häirida pesitsuse ja poegade kasvatamise ajal. Erandid on juhud, kui on vaja tagada lennu- või elanikkonna ohutus, vältida kahju põllu- ning kalakasvatusele või kui seda tehakse teadus- ja õppeotstarbel. Kõigil nendel juhtudel tuleb taotleda keskkonnaameti luba.
Kui märkad, et linde tahtlikult häiritakse või on tegu mõne muu keskkonnarikkumisega, palun anna sellest teada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.

Keskkonnaamet


Konnad on tulnud liiklusesse

Alanud on kahepaiksete kevadränne talvituspaikadest sigimiskohtadesse. Möödunud nädalavahetusel olid ilmad küll jahedad ja kahepaikseid võis liikvel näha vähe, kuid alates juba eilsest üha soojemaks muutuv ilm meelitab konnahordid kindlasti varjepaikadest välja. Seetõttu palutakse autojuhtidel olla tähelepanelik ja hooliv.
Juba neljandat aastat aitavad kahepaikseid ohutult üle teede vabatahtlikud. Konnatalguid „Konnad teel(t)“ korraldab Eestimaa looduse fond (ELF) ning selle kohta saab täpsemalt lugeda ja ka oma osalemissoovist teada anda talgute veebilehel. Aktsiooni raames loendatakse tänavu konni ka liigiti. Kolmel eelmisel aastal on päästetud ja loendatud kokku ligi 44 000 kahepaikset.
Tänavu kutsub ELF osalema veel fotovõistlusel: oodatud on igas vanuses piltnikud, täpsem teave võistluse kohta on nende kodulehel.

ELF


Valminud on toidumärgistuse veebileht

Põllumajandusministeerium on tähtsama toidumärgistust puudutava teabe koondanud eraldi internetilehele. Portaalist saab teada, millist teavet peab kindlasti pakendilt või pakendamata toidu müüjalt saama ning millised tooted võivad peituda eri tootenimetuste taga. Ühtlasi on selgitatud märgistamise üldpõhimõtteid ja toidu koostisele esitatavaid nõudeid tooterühmade kaupa ning kohustuslikku toidumärgistust. Veebileht on tõlgitud ka vene keelde.
Põllumajandusministeeriumi tellitud toidumärgistusuuringu põhjal on selgunud, et kuigi suur osa tarbijaist otsib valikute tegemiseks teavet toidu pakenditelt, on märgistust keeruline mõista. Seepärast mõjub see pigem eksitavalt. Mõnes tarbijarühmas on huvi toidumärgistuse vastu üldiselt väike.
Mullu 13. detsembrist jõustusid kogu Euroopas uued toidumärgistamise nõuded, millega kehtestati pakendil olevale tekstile minimaalne kirjasuurus, ühtlasi tuleb selgemalt esitada teave allergeenide kohta. Viimati jõustusid Eestis 1. aprillil nõuded pakendamata toidu, sh toitlustusasutustes pakutava toidu kohta: nõuded hõlmavad toidu kohta esitatavat teavet ja liha päritolu märgistust.

Põllumajandusministeerium


Miks tasub eelistada Eesti päritolu toitu?

Eesti maaülikooli teadlased on avaldanud mitu aastat väldanud uurimustöö tulemused, mille põhjal võib öelda, et Eesti toodetega seotud toiduohutuse riskid on väikesed. Tegu on esimese toidupatogeenide toiduohutuse riskihinnanguga Eestis. EMÜ toiduhügieeni professor Mati Roasto selgitas, et uurimus on oluline, kuna käsitleb oluliste zoonootiliste ehk loomadelt inimesele üle kanduvate patogeenide riske toidu tootmise, töötlemise ja tarbimise ahelas.
Toiduohutuse uuringu raames koguti proove potentsiaalsetest suurde riskikategooriasse kuuluvatest toitudest, mis teadusandmete alusel mõjutavad rahvatervist kõige enam. Uuriti termofiilsete kampülobakterite, Listeria monocytogenes’i ning verotoksilise Escherichia coli olemasolu. Need haigustekitajad kuulusid 2013. aastal Euroopa Liidus viie enim zoonootilisi ehk loomadelt inimestele üle kanduvaid haigusi tekitanud patogeeni hulka. Näiteks termofiilsete kampülobakterite korral on suure riskikategooriaga värske linnuliha, bakteri L. Monocytogenes’i puhul pika säilimisajaga vaakumpakendatud ning modifitseeritud gaasikeskkonda pakendatud söömiseks valmis liha- ja kalatooted ning Shiga-toksiine tootva kolibakteri puhul toores veiseliha ja toorpiim.
Riskihinnangus leiti, et uuritud toidupatogeenide levik Eesti päritolu suure riski kategooria toitudes oli väike, samuti oli väike termofiilsete kampülobakterite ning L. Monocytogenes’i arvukus Eesti päritolu tooraines ja toidus. Näiteks imporditud värske kana-broileriliha oli märksa rohkem saastunud kampülobakteritega.
Seega kinnitavad uurimustulemused, et Eesti toidu tootjad, töötlejad ning teised toidu käitlejad järgivad igati tootmishügieeni ja enesekontrolliprogramme. Samuti saab järeldada, et toiduhügieeni ja -ohutust käsitlev õpe Eestis ning meie toidu kontrolliga tegelevad asutused on heal tasemel. Samas tõdeb Roasto, et tuleb valmis olla uuteks proovikivideks, kuna patogeenid arenevad pidevalt ja kiiresti: mikroorganism, kes varem ei olnud patogeenne, võib praegu tõsiselt ohustada inimese tervist ning muutuda ajapikku veelgi ohtlikumaks. Hea näide on kolibakter.
Termofiilsete kampülobakterite tõttu haigestub Euroopas aastas 215 000 inimest. Toidust saadud verotoksilise E. coli ja L. Monocytogenes’i tingitud haigusjuhtumeid tuleb ette tunduvalt vähem, kuid L. monocytogenes on toidumürgistusi esile kutsuvatest patogeenidest kõige raskemini kulgevate infektsioonide põhjustaja ning hõlmab üle viiendiku kõigist surmaga lõppevatest juhtudest, mil haigus on olnud ajendatud toidust.

EMÜ



TASUB OSALEDA

Linnuõhtu loomaaias

Neljapäeval, 23. aprillil kell 18 saab osaleda Tallinna linnuklubi ja Tallinna loomaaia ühisel linnuõhtul, mis keskendub aias tegutsevatele lindudele. Juba teist aastat kutsub Eesti ornitoloogiaühing osalema projektis „Suvine aialinnupäevik“, mille siht on parandada teadmisi meie aedades tegutsevate ja pesitsevate linnuliikide kohta. Tänavu on lisandunud kaks uut teemat: taimede ja putukate fenoloogia ning kimalased ja nende korjetaimed.
Linnuõhtul räägib Meelis Uustal sellest, millised olid mulluse aialinnupäeviku tulemused. Ühtlasi jagab ta nippe, kuidas suvist aialinnupäevikut täita ning mismoodi teha vahet keerulisematel lindudel, kahepaiksetel, imetajatel ja kimalastel. Üritus toimub Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse (Ehitajate tee 150) eluslooduse klassis.

Tallinna loomaaed


Eesti esimene õpilaste teadusfestival

Selle nädala reedel ja laupäeval korraldavad Eesti teadusagentuur ning Energia avastuskeskus Eesti esimese õpilaste teadusfestivali.
Riikliku õppekava järgi peavad kõik 9. ja 12. klassi õpilased tegema praktilise töö või uurimistöö. Festivalil saab tutvuda tänavuse õpilaste teadustööde riikliku võistluse 80 parima uurimistööga, mida autorid esitlevad vaatmikena. Näiteks saab noortelt uurijatelt teada, millised on mikroobid meie ümber ning kas igapäevases hambapastas leidub aineid, mis võiks olla selle kasutaja tervisele kahjulikud; kas spordijoogid sisaldavad just neid aineid, mis on pakendil kirjas. Või millest tegelikult toituvad kormoranid: kas nad on tõepoolest ohtlikud meie kalavarudele?
Laupäeval, 25. aprillil, tulevad oma teadusprojekte tutvustama mitme kooli algklassilapsed. Tehakse ka teadusteatrit, korraldatakse teadustöötubasid ning avatud on kõik energiakeskuse eksponaadid. Ühtlasi esinevad paljude lemmikud Elina Born ja Stig Rästa. Täpse kavaga saab tutvuda festivali veebilehel.
Kui näidata ette õpilaspilet, saab üritusel osaleda tasuta, kõik teised pääsevad sisse energiakeskuse piletiga.

Eesti teadusagentuur


Jõgeval räägitakse aasta linnust

Järgmise nädala teisipäeval, 28. aprillil kell 18 algab Jõgeva gümnaasiumi suures auditooriumis (Aia tn 34) loodusõhtu, mille teema on tänavuse aasta lind viu. Ornitoloog Urmas Sellis räägib, mis on viuaastal toimunud ja millistel üritustel saab lähiajal osaleda. Ühtlasi tutvustatakse Eestis elutsevaid viuliike ning seda, kuidas viusid ära tunda ja üksteisest eristada.
Osa võtta saab tasuta, osalejatele kingitakse viuplakat ja viuaasta kleeps.

Keskkonnaamet


Konverentsil jagatakse kogemusi säästvat arengut edendava hariduse kohta

Tänasest kuni reedeni peetakse Tallinna ülikoolis säästvat arengut toetava hariduse konverents „Teekond tulevikku“. Ettekanded on keskendunud sellele, kuidas õpetada säästva arengu põhimõtteid: alates lasteaiast kuni ülikooli ja elukestva õppeni.
Keskkonnaameti korraldatud konverentsi peaesinejad on pikaaegse kogemusega säästva arengu hariduse asjatundjad Arien Wals (Holland), Gerben de Vries (Holland), Daniella Tilbury (Suurbritannia), Leon Robinson (Suurbritannia), Andre de Hamer (Holland), John Fien (Austraalia) ja Natalia Eernstman (Suurbritannia). Kolme päeva jooksul jagavad oma kogemusi peale Eesti praktikute eksperdid Rootsist, Soomest, Lätist, Poolast, Saksamaalt ja Türgist.
Konverents peetakse inglise keeles, plenaaristung tõlgitakse eesti keelde. Päevakavaga saab tutvuda konverentsi veebilehel. Huvilistel on võimalus konverentsi jälgida ka interneti vahendusel: otseülekannet näeb aadressil http://esdconference2015.eu/. Astra hoone I korrusel saab uudistada keskkonnaameti tellimusel keskkonnahariduskeskustele valminud aktiivõppemeetodeid toetavaid õppevahendeid: savimaja valmistamise komplekti, rannaniidukohvrit (kus muu hulgas peitub ehe lehmakook), Lotte interaktiivset loodusmängu ning mänge selle kohta, kus on elu säästlikum ja mõistlikum ning kuidas toimib õiglane kaubandus; võimalus on ise proovida luua interaktiivset avastusrada.

Keskkonnaamet


Piiblitaimede näitusel näeb hea ja kurja puud

Tartu ülikooli botaanikaaias on veel nädalajagu, kuni 29. aprillini avatud näitus, mis tutvustab piiblilugudes leiduvaid taimi. Saab teada, milline näeb välja hea ja kurja tundmise puu, põlev põõsas ning kiikajonipuu. Näitust on võimalik uudistada iga päev kella 10–17 TÜ botaanikaaia õppeklassis ja kasvuhoonetes (Lai 38). Sisse pääseb botaanikaaia piletiga.

TÜ botaanikaaed


Tulemas on üle-eestiline talgupäev

Maikuu esimesel laupäeval, 2. mail toimub taas „Teeme ära!“. Sel korral on talgukevade rõhuasetus tuleohutusel. „Teeme ära!“ talgupäeva meeskond kutsub koostöös päästeameti ja päästeala vabatahtlikega korraldama kõikjal Eestis tuleohutustalguid või pöörama ka teistel talgutel tähelepanu tuleohutusele. Seepärast antakse tänavu igale talgujuhile traditsioonilise stardipaketi sees suitsuandur ning praktilised juhised tuleohutuse kohta, et aidata ära hoida tuleõnnetusi ja suurendada inimeste teadlikkust ohuolukordadest.
Talgute registreerimine algas 18. märtsist ning huvilised on saanud ennast neile kirja panna alates 13. aprillist, vt täpsemalt veebilehelt. Mullu korraldati üle Eesti 1754 talgut, millest võttis osa 45 024 talgulist ehk 3,5% eestimaalastest, mis näitab järjest kasvavat valmisolekut osaleda vabatahtlikus tegevuses.
Talgukevade raames korraldatakse tänavu koostöös Vivacoloriga ka heategevusaktsioon, mille siht on innustada eestimaalasi koguma kodudest kokku tarvituskõlblikud vesialuselised värvijäägid ja annetama need taaskasutuseks koduta loomade varjupaikadele ja Tallinna loomaaiale. Värve saab ära tuua ja annetada 18. aprillist kuni 2. maini Eestimaa eri paigus: Tallinnas, Pärnus, Rakveres, Valgas, Mustiveres Viljandimaal ja Võrus. Lähemat teavet värvijääkide kogumise aktsiooni kohta leiab talguveebist.

teemeara.ee


Kivi ja kulla päevad kaevanduspargis

Laupäeval, 2. mail toimuvad Kohtla kaevanduspargis kivi ja kulla päevad. Muu hulgas korraldatakse kullaterade väljauhtmise võistlus. Kullaliiva, uhtmispannid ja muu vajalik tuuakse Soomest Tankavaara kullamuuseumist ning kullaväljadelt. Võistluse peakohtunik on tuntud soome kullaotsija, üks Tankavaara kullamuuseumi asutajaid Kauko Launonen. Tegevust pakutakse ka lastele, samuti korraldatakse ekskursioone ja saab uudistada Eesti looduskaitse seltsi kivitoa kollektsiooni.
Üritus algab kell 10, täpsema ajakava ja võistluste osavõtutasu leiab kaevanduspargi veebilehelt. Kohtla kaevanduspark asub Ida-Virumaal Kohtla-Nõmmel (Jaama 1).

Eesti geoloogia selts


Vereta jaht fotonäitus

Tartu loodusmajas on 13. aprillist kuni 10. maini avatud näitus „Vereta jaht XVIII”. Näha saab 64 parimat fotot mullu maikuus Hiiumaal peetud vereta jahilt. Näitus on lahti tööpäevadel 9–18, Tartu loodusmaja asub aadressil Lille 10.
Tartu loodusmaja


Tulbifestival Tallinnas

Maikuu teisel nädalavahetusel, 8.–10. mail, on Tallinna botaanikaaias tulpide ja teiste kevadiste sibullillede näitus. Näitusel saab uudistada väga paljusid tulbisorte ning ka nartsisse, hüatsinte, püvililli, koerahambaid, ülaseid jt. Laupäeval, 9. mail pakub tulbifestivali avaüritusel muusikalist elamust ansambel Kõrsikud ning lilleseade töötoas saab emale valmistada kauni kimbu. Viking Line kingib kõigile tulbifestivali avapäeva külastajatele soodushinnaga reisikupongi Soome.

Tallinna botaanikaaed



UUDISEID MAAILMAST

Loomaaiad ja akvaariumid aitavad arendada arusaamist elurikkusest

Ajakiri Conservation Biology avaldas märtsis kokkuvõtte uuringust, mille tegid koos Warwicki ülikool, maailma loomaaedade ja akvaariumide liit WAZA ja Chesteri loomaaed. See kinnitab, et loomaaiad aitavad inimestele olulisel määral selgitada, mil moel kaitsta loomaliike ja nende elupaiku.
Warwicki ülikooli sotsioloog Eric Jensen kinnitas, et maailma loomaaedades ja akvaariumides käib aasta jooksul üle 700 miljoni inimese, aga seni on neid asutusi peetud esmajoones meelelahutuskohtadeks. Nende haridusmõju pole keegi varem püüdnud laiemalt hinnata, isegi mitte siis, kui loodusharidustöö on sihina kirjas lausa aia põhikirjas.
Seekord küsitleti 19 riigi 26 loomaaias ja akvaariumis kokku 5661 inimest. Üldkokkuvõttena selgus, et kui enne loomaaias käimist kinnitas teatavat arusaamist elurikkusest 69,8% vastanuid, siis pärast käiku 75,1%. Arusaam, et iga inimene saab elurikkuse kaitseks midagi ära teha, suurenes aga 50,5%-lt 58,5%-ni. Jenseni sõnul oli see esimene kinnitus, et inimesed ei lahku loomaaiast mitte ainult teadlikumana, vaid ka paremini mõistes elurikkust ja selle kaitse võimalusi.
Nüüd on Jenseni sõnul tähtis saavutada, et see teadlikkuse kasv aitaks kaasa elurikkuse reaalsele kaitsele: pelk teadmine ei pruugi veel kaasa tuua muutusi käitumises. WAZA liigikaitseametnik Markus Gusset meenutab, et ÜRO on seadnud sihiks panna aastaks 2020 iga inimene mõistma elurikkuse väärtusi ning võimalusi seda kaitsta ja kestlikult kasutada. Lõppsiht on teadagi kindel soov peatada elurikkuse allakäik meie planeedil. Uurimus kinnitab, et loomaaedadel on selle eesmärgi saavutamisel väga suur roll.

Warwicki ülikool / Uudistaja


Mida teha kasutatud graniidisõelmetega?

Soomes on päevakorda kerkinud küsimus, mida teha igal kevadel teedelt ja tänavatelt kokku pühitava graniidikillustikuga, mis talvel aitas libedust tõrjuda. Probleem on selles, et kui sõelmed absorbeerivad kahjulikke aineid üle lubatud piirmäära, siis ei tohi neid järgmisel talvel uuesti kasutada.
Varem pruugiti Soomes libeduse vastu rohkem liiva. Selle korduvat kasutust pidurdas asjaolu, et aja jooksul jahvatas liiklus liiva sedavõrd peeneks, et kevadeks oli tekkinud rohkesti tolmu. Graniit korjab aga ohtlikke lisandeid, esmajoones naftast pärit süsivesinikke, nii autode heitgaasidest kui ka asfaldist. Just seepärast eelistatakse Soomes tiheda liiklusega autoteid pigem soolatada, millel on jälle oma miinused.
Niiviisi pole ime, et üliõpilastel lastakse nüüd kursusetöödes nuputada, kuidas ülemäära saastunud graniitsõelmeid kasutada. Üks pakutud võimalusi on paigutada need prügimägede padjandeisse ja tugistruktuuridesse. Taanis tarvitatakse sellist killustikku betooni täiteainena.

Yle news / Uudistaja


Vulkaanipursked muudavad pikaks ajaks Põhja-Atlandi kliimat

Mitme Prantsusmaa teadusasutuse uurijate ühistöö, mille kokkuvõtte avaldas 30. märtsil väljaanne Nature Communications, kombineeris esimest korda kliimamatkimist, hiljutisi okeanograafilisi mõõtmistulemusi ja kliimaandmeid ning leidis, et vulkaanipursetel on vahetu nn vihmavarjuefekti kõrval kliimale ka hoopis pikem, üle paarikümne aasta vältav mõju, kuna pursked muudavad Põhja-Atlandi vee tsirkulatsiooni.
Atlandi ookeanile on omased aastakümneid vältavad pinnatemperatuuri muutused, mis mõjutavad Euroopa kliimat. Seda muutlikkust põhjustab ookeanivee tsirkulatsioon, mis ühendab pindmist veekihti süvahoovustega ning toob troopilist soojust Norra ja Grööni merre. Temperatuuri varieerumise põhjused on olnud üsna ebaselged.
Teadlased alustasid uuringut teabest kliima muutumise kohta viimasel aastatuhandel. Selleks analüüsiti Gröönimaalt puuritud jääsüdamike vee keemilist koostist. Selle põhjal tehti kindlaks, et kliimamuutused on perioodilised, kusjuures mõned tsüklid kestavad paarkümmend aastat.
Edasi tehti arvutusi kahekümne kliimamudeli põhjal ning näidati, et suured vulkaanipursked, näiteks Indoneesia Agungi 1963. a ja Filipiinide Pinatubo 1991. aasta purse, võivad olulisel määral muuta Põhja-Atlandi hoovusi. Purske ajal õhku paisatud tohutu osakestehulk katab vihmavarjuna taeva ja peegeldab päikeseenergiat osaliselt tagasi. Selle tõttu maapind jahtub. Jahenemine vältab küll vaid paar-kolm aastat, aga muudab tsirkulatsiooni Põhja-Atlandil. Umbes 15 aastat pärast purset tsirkulatsioon kiireneb, 25 aasta pärast see aeglustub taas ning 35 aasta järel kiireneb uuesti.
Neid tulemusi kinnitas ookeani soolsuse analüüs; soolsus on nimelt vee vajumise ja üksiti tsirkulatsiooni võtmetegur. Needki andmed näitasid samasuguseid ajalisi muutusi pärast Agungi purset. Kasutades Gröönimaa jääsüdamike ja Islandilt kogutud muistsetelt limustelt saadud andmeid, tehti samasugune, 15 aasta järel kiirenenud tsirkulatsioon kindlaks veel pärast viit purset, mis olid leidnud aset mitusada aastat tagasi.
Lõpuks selgitati kolme viimase suure purske, peale juba mainitud Agungi ja Pinatubo veel Mehhiko El Chichóni 1982. aasta ränga purske ühismõju, mis on põhjustanud Põhja-Atlandi hoovuste hiljutise muutlikkuse. Järeldati, et mõni lähitulevikus juhtuda võiv suurem purse muudaks taas Põhja-Atlandi hoovusi ja ühtlasi aastakümneteks meie võimet Euroopa kliimamuutusi ette näha. Järgmise etapina püütakse seniseid avastusi täiendada muudestki allikatest pärit andmete, näiteks paleokliimaleidude toel.

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri