Reedel esitleti Tartus rahvusvahelise linnaplaneerijate töötoa soovitusi Tartu kesklinna ja Raadi piirkonna sidumise ning arendamise teemal. Raadi arengu on tõstnud Tartus fookusse eelkõige sinna rajatav ning 2016. aastal valmiv Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, millest kujuneb üks Eesti tähtsamaid kultuurirajatisi ning Tartus oluline tõmbekeskus.

Londoni hotellis toimunud esitlus võttis kokku linnaplaneerijate rahvusvahelise organisatsiooni Co-operative Urban Planning Approaches (CUPA) kolmepäevase töötoa tulemused. Töötoa käigus tutvusid eksperdid Tartu mitme piirkonnaga, eelkõige Tartu südalinna, Raadi ning neid ühendava Roosi tänava ümbrusega.

CUPA töötoa lähteülesandeks oli leida lahendused, mis võimaldaksid siduda tulevikus Raadile suunduva turistide voo tihedamalt Tartu linna ja siinse kultuuritaustaga, arendades ühtlasi Roosi tänava kui nende ühendustee välja linna ja kogukonna huvides.

Soovituste esimene järk puudutas Raekoja platsi mõjuvälja laiendamist Emajõe äärde ja üle selle jõe vasakkaldale. Sidumaks jalakäijate tsoone kahel pool jõge, pakkusid töötoas osalejad välja võimaluse asendada praegune Kaarsild uue, Raekoja platsiga samas laiuses puusillaga, mis viiks Emajõe väljakule Ülejõe pargis. Ühtlasi tuleks tasakaalustada autodele ja jalakäijatele antavat aega Kaarsilla esisel ülekäigul.

Ülejõe pargi väljaarendamiseks ning jalakäijate tsooni raamistamiseks soovitati rajada mõnele poole pargis ning samuti Narva maantee äärde hoonestus, mis osalt kattuks Teise maailmasõja eelse hoonestusfrondiga. See võimaldaks ka suunata jalakäijate voo selgemalt edasi Roosi tänava poole.

Töötoas nähti ette Roosi tänava laiemat kasutuselevõttu, ühendades nii kohalikule kogukonnale kui ka muuseumikülastajatele suunatud funktsioone. Nii pakuti välja võimalus rajada Roosi tänava ülemisse ossa lasteaed ja kool, mille naabruses paikneks laste loomaaed, kus võiks tutvuda Eestis tavaliste koduloomadega. Rajooni tervikuna võiks ekspertide kasutada n-ö eluslaborina Tartu ülikoolide projektides, nii nagu on tehtud ülikoolilinnades mitmel poole Kesk-Euroopas. Tänavat ennast saaks kasutada suurnäituste esitlemiseks, samuti koostöös teiste Tartu mäluasutustega.

Tulevase muuseumihoone vahetu ümbrus on ekspertide hinnangul võtmeala nii Raadi piirkonna kui mõne mõttes ka terve Tartu linna jaoks. Kuna Eesti Rahva Muuseumi mastaabid on linnaga võrreldes suured, on tähtis selle integreerimine linna ellu, arendades ümbruskonnas avalikke funktsioone. Nii näiteks on praegu kavandatud ERMi näitusehoone lähistele talispordiala, kuid sama piirkond võiks olla kasutuses ka suvel Eesti muinasjuttude teemapargina.

Senisest paremini saaks kasutada ära ka Roosi tänava olemasolevat hoonestust, tõstes esile erinevaid ajastuid ja arhitektuuristiile koostöös majaomanikega ning andes talle arhitektuurilise vabaõhumuuseumi iseloomu. Ühiskondlikke funktsioone kannaksid täna-või aiakohvikud, samuti ülelinnaliste ürituste laiendamine Roosi tänavaruumi näiteks volbri jt tähtpäevade kontekstis.

Leidmaks parimad lahendused ja sõelumaks välja parimad ideed, soovitati töötoas korraldada konkukrsse ülikoolide ja teiste linna arengus oluliste osaliste osaluses, samuti arutada linna laiapõhjalist arengut koos teiste lähiümbruse omavalitsustega. Üks koostöövorm selleks võiks olla omavalitsusi, ülikoole jt osapooli ühendav Tartu majandusnõukogu, sarnaselt Amsterdami analoogse organiga. Pikemas perspektiivis saaks niimoodi terviklikult läbimõeldud arenguga ühendada kogu Tartu regiooni, nii nagu see toimib näiteks Helsingi piirkonnas. Nii annaks Eesti Rahva Muuseumi küsimustest tõuke saanud areng võimaluse kujundada Tartust tõeline Lõuna-Eesti pealinn, mis aitaks kaasa ka ülejäänud piirkonna tõusule.

Töötoa tulemusi esitlesid Deventeri ülikooli dotsent Huibert Haccou, Viini linnaplaneerija Volkmar Pamer, Tallinn Tehnikaülikooli arhitektuurilektooriumi juhataja Krista Grišakov ning Gdynia merendusülikooli vanemlektor Karolina Krośnicka. Töötoa korraldasid CUPA ja Tartu linnavalitsus koostöös partneritega.

Allikas: Tartu linnavalitsuse 08.06.2015 pressiteade