Euroopa Liidu transpordipoliitika näeb tulevikus ette ühtlustada liikmesriikides autotranspordi maksustamise kord. Eesti on Soome kõrval ainuke EL liikmesriik, kus pole raskeveokitele kehtestatud EL direktiivi kohast teede kasutamise tasu.

Analüüs võimaldab Euroopa Liidu poliitika konsultatsioonides senisest paremini kaitsta Eesti seisukohti transpordimaksude kujundamisel.

Kümne välisriigi kogemusele tuginedes vaadeldi kolme alternatiivset lahendust: sõiduautode aastamaks, raskeveokite ajapõhine teekasutustasu ja raskeveokite läbisõidupõhine teekasutustasu.

Leiti, et sõiduautode maksustamine võimaldaks küll suurimat maksutulu, kuid piiraks uuringu tegijate hinnangul maal elavate inimeste liikumisvõimalusi. Sellise maksu kehtestamine eeldaks kompenseerivate meetmete rakendamist.

Raskeveokite ajapõhise või läbisõidupõhise teekasutustasu rakendamise korral soovitatakse aga eelistada ajapõhist maksustamist, mida kohaldataks ka Eesti teedevõrku kasutavatele välisvedajatele.

Transpordimaksude majandusmõju seisukohast on uuringu põhjal oluline, kuidas maksutulud majandusse reinvesteeritakse.

Eestis on transpordimaksudest kasutusel vaid kütuseaktsiis ja kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslik registripõhine raskeveokimaks, viimane EL-is lubatud miinimummääras.

Uuringu tegi Ernst & Young Baltic AS ning selle tellis Euroopa Sotsiaalfondi toel riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumiga.

Uuring on avaldatud siin: https://riigikantselei.ee/et/poliitikakujundamise-kvaliteedi-arendamine

Allikas: Riigikantselei.ee