Elanikkonnakaitse eesmärk on tagada elanike kaitse mistahes kriisiolukorras. Rakkerühma koostatavas kontseptsioonis selgitatakse välja elanikkonnakaitse hetkeolukord Eestis, antakse ülevaade elanikkonnakaitse korraldusest ja kogemusest 3–4 välisriigi näitel, kirjeldatakse Eesti eesmärgid ning lepitakse kokku erinevate osapoolte rollid ja vastutus.

Rakkerühma tööd juhib Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos. „Elanikkonna kaitse algab lihtsatest teadmistest, mis aitavad inimestel kriiside korral võimalikult iseseisvana toime tulla. Näiteks võiks igas kodus elektrikatkestuste puhuks olla taskulamp, joogivesi ja soojendamist mittevajav väike toiduvaru,“ ütles Klaos.

„Loomulikult peame mõtlema ka raskemate olukordade peale, kus paljude asutuste koostöös peab hakkama elanikke kaitsma. Sellistes olukordades on oluline, et iga ühiskonnaliige teaks, mida ta peab tegema,“ lisas ta. „Usun, et juba kevadel saame esmastest seisukohtadest ja edasistest suundadest rohkem rääkida.“

Kuna tegemist on laiapõhjalise riigikaitse ühe osaga, kavandatakse ulatuslikke konsultatsioone erinevate avaliku, era- ja vabasektori esindajatega. Vabariigi Valitsusele on kavas esitada vahearuanne 2016. aasta lõpus ja lõpparuanne 2017. aasta novembris.

Rakkerühma loomine on ette nähtud valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2015–2019 ja selle tööd rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Valitsus andis rakkerühmade moodustamise ülesande riigikantseleile 2011. aastal. Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd. Varem on riigikantselei juures tegutsenud inimeste oskuste ja tööturu muutuste ühitamise rakkerühm, vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühm ning e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühm.

Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.