Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast.

Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile aga Kreeka, neljas programmis osalevad Bulgaaria ja Itaalia, kahes programmis Belgia ja Suurbritannia.

Võimalus kolmandate riikide turule sisenemiseks

Eesti põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 0,83 miljardilt 1,22 miljardi euroni, moodustades ligi 10% Eesti koguekspordist. Euroopa Liidu teavitamis- ja müügiedendamismeetme võimalusi on aga seni üsna tagasihoidlikult kasutatud. ELi kuulumise jooksul on rakendatud viis programmi, millest Eestist väljapoole on suunatud vaid üks. Nende maksumus ulatub kokku 1,9 miljoni euroni, millest EL kaasrahastus on 50%.

Võrdluseks, meie naaberriikidest on viimastel aastatel promotsioonimeetme võimalusi väga aktiivselt kasutanud Leedu, kelle põllumajandussaaduste ekspordi väärtus on perioodil 2010-2014 kerkinud 2,8 miljardilt eurolt 4,6 miljardini ja moodustas mullu ligi 19% riigi koguekspordist. Aastatel 2012-2015 on Leedu toidusektori organisatsioonid saanud rahastuse kokku kümnele projektile kogumaksumusega 25 miljonit eurot. Sihtturgudeks on Leedu projektidel olnud näiteks Hiina, USA ja Lähis-Ida.

Mida selle raha eest tehakse? Sisuliselt on tegemist kuni 3-aastaste turundusprogrammidega, mis rõhutavad eelkõige ELis valmistatud toidutoodete olulisi omadusi ja eeliseid, eriti toidu kvaliteeti, ohutust, erilisi tootmismeetodeid, toiteväärtust ja tervislikkust, märgistust, loomade heaolu ja keskkonnasäästlikkust. Tegemist on lisavõimalusega põllumajandussektori konkurentsivõime tõstmiseks ning EL põllumajandustoodete ja teatud toiduainete turuosa suurendamiseks. Eriline tähelepanu on seejuures suurima kasvupotentsiaaliga kolmandate riikide turgudel.

Uuest aastast uued võimalused

Eesti vähesel aktiivsuse põhjusena võib näha senist reeglistikku, mis eeldas projekti rakendajalt rahalist täitmisgarantiid ning programm ise tuli koostada pigem üldist laadi, esitleda ei võinud kaubamärke ega rõhutada päritoluriiki. Kuni käesoleva aastani rahastas 50% EL, 30% liikmesriik ja 20% taotlev organisatsioon.

Tänavu 1. detsembrist jõustuvad uued reeglid, mis lubavad materjalides edaspidi esitleda ka kaubamärke ning programmi teisese sõnumina tuua välja päritolu liikmesriigi või rõhutada riikideülest päritolu (näiteks oleks võimalik öelda: Baltic, Nordic, Scandinavian).

2016. aastal on ELi poolne kaasrahastamise eelarve 111,3 miljonit eurot ning selle summa sees on eraldi 30 miljonit eurot kavandatud vaid sealiha ja piimasektori projektidele. Kolmandate riikide turule sihitud programmide puhul katab Euroopa Liit 80% kuludest, 20% on taotleja enda kanda.

Eesti toodab mitmeid põllumajandussaadusi üle oma isevarustatuse taseme ning eriti alates Venemaa poolt kehtestatud sanktsioonidest on tugevalt päevakorral uute turgude leidmine. Kas Eesti põllumajandus- ja toidusektori organisatsioonid võtavad väljakutse vastu?

Taavi Kand, kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja

Allikas: Maablogi