Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Brasiilia, Iraani ja Šveitsi kolleegidega uurisid hariliku männi geneetilist varieeruvust ja populatsioonistruktuuri üksteisest eemal asuvates rabades. Uuringu tulemusel selgus, et männi puhul oli varieeruvus populatsiooni sees suurem kui populatsioonide vahel.

Teadustöös, mida viisid läbi Eesti Maaülikooli teadlased ühes Brasiilia, Iraani ja Šveitsi kolleegidega, uuriti hariliku männi (Pinus sylvestris) geneetilist varieeruvust ja populatsioonistruktuuri üksteisest eemal asuvates rabades, kus loodusliku külviga hariliku männi populatsioon asub antud liigi jaoks toitainetega varustatuse piirioludes.

“Teadlased oletasid, et liigi jaoks vajalike toitainete miinimumi korral esineb autbriiding ja seega kõrge geneetiline varieeruvus,” selgitas Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna juhataja Ülo Niinemets. “Samuti eeldati, et geneetilises suguluses esineb ruumiline gradient, millele viitab suur puude struktuurne ja füsioloogiline varieeruvus (fenotüüpne plastilisus) mulla toitainete kättesaadavuse gradiendis". Töö tulemusel selgus, et kogutud andmed toetavad hüpoteesi osaliselt ning näitavad suuremat varieeruvust populatsiooni sees kui populatsioonide vahel. “Samuti täheldati populatsioonide ruumilises levikus teatud mustreid, mis peegeldavad väikese-skaalalist kohanemist,” ütles Niinemets.

Uuring on oluline üldise geneetilise varieeruvuse ja alampopulatsioonide eristumise selgitamiseks toitainevaestel aladel. Uurimistöö tulemus aitab paremini mõista liikide kohanemist keskkonna mitmekesisusega ja omab praktilist väärtust, kui valitakse taasmetsastamiseks sobivaid taimi. Eriti vajalikud on need teadmised olukorras, kus taasmetsastada kavatsetakse alasid, kus puude juurdekasv on suurel määral piiratud toitainete vähesusega. Uurimus on avaldatud juhtivas metsandusajakirjas European Journal of Forest Research.

Harilik mänd on ainus männi liik Põhja-Euroopas ning ka enamlevinud puuliik Baltimaades. Eestis moodustab harilik mänd 38% metsa koosseisust ja on seega domineeriv liik, eriti piiratud toitainetega aladel, sh Eestile iseloomulikes, erakordselt toitainetevaestes rabades.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade