Siseminister Hanno Pevkur ning Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu võtsid möödunud aasta kokku ühisel pressikonverentsil. Viimastel aastatel on tule- ja veeohutusalast ennetustööd tehtud väga suures mahus, kuid neis õnnetustes hukkus eelmisel aastal kokku 87 inimest. Päästeameti peamine fookus selleks ja järgmisteks aastateks on õnnetuste arvu vähendamine igaühe kaasabil.

Siseminister Hanno Pevkur tänas Päästeameti töötajaid ja vabatahtlikke päästjaid tehtud töö eest ja ütles, et ennetuse valdkonnas on tehtud märkimisväärset tööd. "Viimastel aastatel on tule- ja veeohutusalast ennetustööd tehtud järjest suuremas mahus ning selle tulemusel on tules ja vees hukkunute arv langenud. Siiski on iga kaotatud elu liiga palju. Peame edaspidigi märkimisväärselt panustama ennetustöösse ja samas looma päästjatele kaasaegsed töötingimused nii varustuse kui tehnika näol," ütles Pevkur. Siseminister tunnustas ka vabatahtlike päästjate rolli olulisust inimelude päästmisel. "Siseturvalisuse vabatahtlike tegevuse soodustamine ja toetamine nii rahaliselt kui tehnikaga on meile jätkuvalt oluline. Näiteks allkirjastasime möödunud aastal siseturvalisuse valdkonnas tegutsevate vabatahtlike katusühendustega koostöökokkulepped kuni 2020. aasta lõpuni, mis on meie jaoks väga oluline turvalisuse tugevdamise ja kestvuse tagamiseks," lisas minister.

"Päästeameti tegevused tule- ja veeõnnetuste ennetamiseks on olnud mahukad ja mitmekülgsed. Turvalise elukeskkonna loomisel on kindlasti oluline roll erinevatel riigiasutustel, ent tuleohutu kodu ja kogukonna kujunemisele ning veeõnnetuste ärahoidmisele saab ja peab kaasa aitama iga inimene. Täna saame öelda, et väga suur osa traagiliselt lõppenud õnnetusi on seotud inimeste endi hooletuse ja liigse alkoholi tarbimisega. Ent pea kõiki õnnetusi on võimalik hooliva ja teadliku käitumisega ära hoida," ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Oleme võtnud endale sihiks teha seda igaühe kaasabil," lisas Tammearu.

"Meil on hea meel, et vabatahtlikud päästjad on saanud nii ennetustöös kui päästesündmustel kutselistele päästetöötajatele oluliseks partneriks. Sest koostöös jõuabki veelgi parema tulemuseni Eesti kodude ohutuse tõstmisel," sõnas vabatahtlike päästjate esindaja Mariann Mäeots. "Kindlasti peab vabatahtliku päästja esmane huvi olema ohutussõnumite võimalikult kiire ja tõhus viimine oma ümbruskonna inimesteni, et vähendada aega ja kahjusid, mis kuluks tagajärgedega tegelemisele," lisas Mäeots.

Päästeamet on viimastel aastatel pööranud aina enam tähelepanu ennetustegevusele. 2015. aastal külastasid Päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad Eestis kokku üle 16 400 kodu, et nõustada inimesi tuleohutuse teemal nende enda elupaigas. Paigaldasime 5037 suitsuandurit kodudesse, kus seda veel ei olnud või andur vajas väljavahetamist. Jagasime ligikaudu 27 000 lapsele ja noorele tuleohutusalaseid teadmisi ning läbi internetikeskkonna www.kodutuleohutuks.ee lõime võimaluse testida oma kodu tuleohutust, kus on tänaseks juba üle 72 tuhande testitäitja. Samuti on selles keskkonnas olemas ka online nõustamise võimalus.

Lisaks toetasime küttekollete remonti 46 tuhande euro ulatuses ning koostöös "Teeme Ära!" meeskonnaga, korraldasime esimesed üle-eestilised tuleohutustalgud. Esmakordselt koolitasime ka ujumise algõpetuse õpetajaid, et juurutada kvaliteetsemat ja tõhusamate ujumisõppe võtete rakendamist koolides.

Ehkki tuleohutusalaseid kodunõustamisi tehakse igal aastal järjest enam, ei ole viimastel aastatel tulekahjudes hukkunute arv enam märkimisväärselt vähenenud. Erinevatele päästesündmustele reageerisid päästjad eelmisel aastal kokku ligi 19 000 korral ning tulekahjudes hukkus 48 inimest, neist üks hukkus kulupõletamise tagajärjel. Veeõnnetustes hukkus 39 inimest.

Enamus hukkunuga tulekahjude tekkepõhjuseks oli hooletu suitsetamine või hooletu ümberkäimine lahtise tulega. Viimase puhul on oluliseks seoseks, et eluruumides puudus elekter. Üle poolte hukkunuga tulekahjudes, polnud hoones lakke paigaldatud suitsuandurit või oli see majapidamises olemas, aga laest alla võetud ja/või ilma patareita.

Veeõnnetuste põhjusena kerkivad esile terviseprobleemid. Hea on tõdeda, et alkoholi- ja narkojoobes juhtunud uppumiste arv on langustrendis ja see on umbes veerand kõigist uppumisjuhtumitest. Eelnevatel aastatel on joobes olnud keskmiselt pooled veeõnnetustes hukkunud.

2016. aastal suunab Päästeamet oma tegevused tule- ja veeõnnetuste ärahoidmiseks nii, et see saaks ellu viidud igaühe kaasabil. See tähendab, et me jätkame seniseid ennetustegevusi nii koolituste, nõustamiste kui kampaaniate näol, suurendame veelgi oma partnerite kaasatust ning aitame inimestel teadlikkust tõsta ohutuma elukeskkonna loomisel: hinnata, kas minu igapäevased tegevused ja harjumused on õnnetusi ärahoidvad, milline on minu enda ja lähedaste kodu ja koduümbrus tuleohutuse seisukohast, kuidas ikkagi õigel ajal märgata abivajajat ning kuidas ma saan ise aidata või talle abi kutsuda. Alati on ennetada lihtsam ja odavam, kui pärast kahjudega tegeleda.

Allikas: Päästeameti 18.01.2016 pressiteade