2015. aasta suvel ja sügisel läbiviidud epidemioloogiline uuring näitab, et 18 seakatku puhangust koduseafarmides 11 olid tõenäoliselt tingitud eksimustest bioohutusreeglite täitmisel, 6 haigustekitajaga saastunud allapanu või sööda kasutamisest ning ühel juhul võib haiguspuhangut seostada saastunud haljassööda kasutamisega.

"Bioturvalisuse nõuete vastu eksimisel on haigustekitaja tõenäoliselt sattunud farmi töötaja jalanõude, rõivaste või laudainventariga," ütles Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop.

Enamik puhanguid koduseafarmides (v.a üks Jõgevamaal) toimusid metssigade taudistunud aladel ning taudipuhangute arv koduseakarjades maakonniti on tugevas seoses tuvastatud haigusjuhtude arvuga metssigade hulgas. "See näitab, et viiruse suur kontsentratsioon looduses on otseseks ohuks lähedalasuvatele seafarmidele ning väiksemgi hooletus nõuete järgimisel võib põhjustada nakkuse jõudmise farmi," ütles Viltrop.

Viltropi sõnul on kodusigade nakatumise oht kõige suurem suvekuudel, mil metssead on rohkem liikvel ja ka inimtegevus aktiivsem metssigade liikumisteedel. "Kui palju puhanguid võib eeloleval suvel ees oodata, sõltub eelkõige sellest, kui hästi suudavad seakasvatajad kehtestatud bioturvalisuse nõuetest kinni pidada. See on ainus võimalus vähendada nakatumise tõenäosust," lisas Viltrop.

Eesti Maaülikooli teadlaste hinnangul on viiruse ülekandumise peamised riskiallikad:

· ladustamisel, jahvatamisel või segamisel saastunud sööt;

· otseselt saastunud haljassööt ja allapanu;

· jalanõud, rõivad või laudainventar;

· farmi territooriumile ja/või lauta sisenevad veokid;

· teised loomad (muud põllumajandusloomad väikemajapidamises, lemmikloomad).

Eesti Maaülikooli teadlased küsitlesid uuringu läbiviimise käigus taudikoldes tegutsenud veterinaarjärelevalveametnikke, farmide loomaarste ja loomapidajaid. Iga taudikolde puhul püüti taastada puhanguga seotud sündmuste ajaline kulg.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda hinnangul näitab uuring, et oht seakatkuga seotud riskide realiseerumiseks on nii väikemajapidamiste kui suurte tootmisfarmide puhul. "Senistest puhangutest võib järeldada, et suuremates farmides on tõenäolisem sigade nakatumine saastunud söödaga, väikepidajate puhul on peamiseks riskiks inimtegevusest tulenev viiruse ülekandumine," ütles Olev Kalda. "Mõlemal juhul aitab seakatku farmi jõudmist vältida vaid kõikide kehtestatud bioohutusnõuete hoolas järgimine."

TAUSTAKS

· Veterinaar- ja Toiduameti ning Eesti Maaülikooli sõlmisid oktoobris lepingu seakatku põhjuste uurimiseks. Lepingu eesmärk on sigade Aafrika katku epidemioloogiliste andmete kogumine, uurimine ja analüüsimine, et selgitada välja taudi levikuga seotud faktoreid ning põhjuseid.

· Eesti Maaülikooli teadlased on Põllumajandusministeeriumi tellimusel 2011. aastal koostanud ja 2014. aastal ajakohastanud sigade Aafrika katku riskiprofiili ning andnud jooksvalt teadushinnanguid erinevate ennetavate meetmete rakendamise tõhususe kohta.

· Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadlased osalevad ka Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolt kokku kutsutud Baltimaade ja Poola teaduskoostöövõrgustikus sigade Aafrika katku epidemioloogia uurimiseks ning taudiga seotud riskide hindamiseks.

· Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

· Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee . Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750. Jooksvat infot edastatakse Veterinaar- ja Toiduameti Twitteri kontol.

· Vaata lisaks: Bioohutus farmis sigade Aafrika katku vältimiseks

Allikas: Veterinaar- ja Toiduameti 3.02.2016 pressiteade