"Läänemeri oma arvukate meremadalikega on tähtsaks talvituskohaks arktilistele veelindudele," rääkis Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist Leho Luigujõe. "Kuna siia koguneb talvel suur osa arktikas pesitsevatest veelindudest, siis annab nende uurimine olulist infot asurkondade suuruse kohta." Selline u saldusväärne informatsioon on vajalik keskkonnakaitseliste tegevuste elluviimiseks ning merekeskkonna seisundi hindamiseks. Näiteks kahaneva arvukusega aul (Clangula hyemalis ) on üks liikidest, kelle jaoks Läänemeri on tähtsaim talvitamispaik ning kelle edaspidine saatus oleneb suuresti Läänemere elukeskkonna kaitsest.

"Kuna linnud on väga mobiilsed, nõuab nende loendamine hästi läbimõeldud koordineeritud tegevust, et vältida topelt loendusi," ütles Luigujõe. "Taoline sünkroniseeritud loendus eeldab tihedat koostööd erinevate riikide vahel - eeltöö selleks algas juba rohkem kui aasta tagasi." Loenduses osalevad seitse Läänemereäärset riiki - Taani (Aarhusi ülikool), Soome (SYKE), Saksamaa (Kieli ülikool), Läti (Läti Ornitoloogiaühing), Poola (erinevad teadusasutused) ja Rootsi (Lundi ülikool). Eestis on loenduse läbiviijaks Eesti Maaülikool, koostöös Eesti Ornitoloogiühinguga.

Loendus viiakse läbi jaanuarist kuni märtsi keskpaigani, ning metoodikana kasutatakse transektloendust. Loendused toimuvad lennukitelt, kuid osa väiksemaid alasid Poola ja Saksamaa rannikul kaetakse ka laevadega. Eesti rannikualale on planeeritud kümme lendu, kogupikkusega 55 tundi ning seda tegevust rahastatakse Euroopa Ühtekuuluvusfondist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist.

Allikas: Eesti Maaülikooli 15.02.2016 pressiteade