Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Pomerants: kohalikud omavalitsused vajavad jäätmehoolduseks lisaraha (2016-03-14 16:20:19)

 

Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatuse, millega antakse kohalikele omavalitsustele võimalus saada jäätmehoolduse arendamiseks lisatoetust.

 

"Kui seni said kohalikud omavalitsused jäätmehoolduse korraldamiseks raha muu hulgas ka olmejäätmete ladestamisel makstavatest saastetasudest, siis tänaseks selline süsteem enam ei toimi kuna olmejäätmeid Eestis enam praktiliselt ei ladestata. See aga tähendab, et omavalitsustel pole piisavalt raha olmejäätmete käitluse parandamiseks, ent ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks on see hädavajalik," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

 

Eelnõu kohaselt peaks kohalik omavalitsus riigieelarvest saama toetust vähemalt neli eurot majapidamise kohta aastas, kokku teeb see alla 3 miljoni euro aastas. Toetus on sihtotstarbeline ehk seda saab kasutada ainult jäätmehoolduse arendamiseks ning selle saamiseks peab kohalik omavalitsus täitma nelja tingimust: kohaliku omavalitsuse territooriumil peab töötama jäätmejaam või on kehtiv leping jäätmejaama teenuse osutamiseks, peab toimuma korraldatud jäätmevedu, on olemas kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri ning on asutatud jäätmevaldajate register. Tingimuste täitmist kontrollib Keskkonnaamet.

 

"Liigiti kogumise tase sõltub väga oluliselt omavalitsuse tegevusest. Omavalitsus peab tagama teenuse stabiilsuse ja järjepidevuse, mis omakorda tagaks elanikel korraliku jäätmekäitlusharjumuse ning selle kaudu puhtama keskkonna. Puhtad metsaalused ja puhas loodus on ju meie kõigi ühine huvi ja hüve," märkis keskkonnaminister ning meenutas, et RMK korjas 2015. aastal ainuüksi riigimetsadest kokku 572 tonni prügi, mis näitab, et probleem on tõsine.

 

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates aastast 2020 tuleb ringlusse võtta kodumajapidamisest pärinevaid paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmeid, muid liigiti kogutud kodumajapidamisest pärinevaid jäätmeid ning muudest allikatest pärinevad olmejäätmed, vähemalt 50% ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas.

 

Aastal 2014 oli olmejäätmete ringlussevõtu sihtarv 32%, kusjuures iga aastaga kasvab ringlussevõtt keskmiselt 1-1,5%. Selleks aga, et aastaks 2020 eesmärk saavutada, peaks see igal aastal tõusma 3,6-3,8%.

Fakte

  • Eestis tekib aastas ligikaudu 22 miljonit tonni jäätmeid, olmejäätmed moodustavad sellest 3%, põlevkivitööstuse jäätmed 90%;

  • Euroopa Liidus keskmisena moodustavad olmejäätmed kogu jäätmetekkest 7-10 %;

  • Keskmiselt tekib Eestis inimese kohta (majapidamised ja muud allikad koos) umbes 400 kg olmejäätmeid;

  • Tekkinud segaolmejäätmetest ladestatakse vaid 6%, ülejäänu taaskasutatakse. Taaskasutuse mõiste alla kuulub nii ettevalmistus korduskasutuseks, materjalina ringlussevõtt, aga ka energiakasutus ehk jäätmete põletamine ja segaolmejäätmetest tsemenditehastele nn jäätmekütuste tootmine;

  • 2014. aastal võeti ringlusse 32% olmejäätmetest, 2020. aastaks peab ringlusse võtma 50% olmejäätmetest. Euroopa Liidu mitmes piirkonnas on liigiti kogumise tase juba 2013. aasta seisuga ligi 65-70% ja segaolmejäätmetena kogutakse vaid 30% kõigist tekkinud olmejäätmetest;

  • Eestis on 2016. aasta veebruari seisuga 749 349 majapidamist (eramud, korterid, suvilad);

  • Kokku on Eestis praegu eri funktsionaalsusega jäätmejaamu ligi 80;

  • Jäätmejaama keskmine kulu on 20-40 000 eurot aastas (kogutud jäätmete edasine käitlemine on tasuline, lisaks jäätmejaama personaliga seotud kulud, tööajavälise valve, elektri- ja veetarbe jms kulud);

  • Aastal 2014 laekus olmejäätmete ladestamise eest saastetasu omavalitsustele 243 000 eurot, kuid aastal 2015 ainult 63 000 eurot ning see väheneb veelgi, sest olmejäätmeid ei tohi enam ladestada, kuna taaskasutusvõimalused on Eestis olemas;

  • 2007-2008 laekus omavalitsustele saastetasu tagasi üle 2 miljoni euro aastas.


Infograafika: liigiti kogutud jäätmete osakaal kogu segaolmejäätmete tekkest maakondade kaupa: https://infogr.am/ringlussevott-182

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3999df4-3f45-4c8e-a1da-373af9aa0c50

 

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 14.03.2016 pressiteade


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.