Maaeluministeeriumis toimub täna kohtumine põllumajandussektori ja keskkonnaorganisatsioonide esindajatega, kus arutatakse Eesti seisukohti taimekaitsevahendis kasutatava glüfosaadi heakskiidu pikendamise küsimuses.

"Seoses glüfosaadi senise kasutusloa aegumisega on Euroopa Komisjon pannud lauale glüfosaadi heakskiitmise eelnõu edasise turustamise ja kasutamise lubamise kohta, mis on kogu Euroopa Liidus viimase aasta jooksul tekitanud tuliseid vaidlusi," ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Evelin Hillep. "Glüfosaadi lubamise küsimuses Euroopa Liidus on seni eriarvamusi nii liikmesriikide kui teadlaste hulgas, kuid otsuse peavad liikmesriigid tegema veel selle aasta mais."

Glüfosaadi ohutust on hinnanud komisjoni poolt toimeaine hindajariigiks määratud Saksamaa, kelle hinnangule tuginedes on oma teadusliku arvamuse andnud Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), hinnangut ohutuse kohta inimese tervisele on koostamas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA). Oma hinnangu on andnud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC).

Hillepi sõnul on Eesti toiduohutusega seotud riskide hindamisel, otsuste tegemisel ja meetmete väljatöötamisel toetanud teaduslikult põhjendatud lähenemist. "Peame võtma aluseks olemasolevad teadushinnangud ja Eesti seisukoha kujundamisel hoolega kaaluma võimaliku otsuse mõju nii inimeste tervisele, keskkonnale kui põllumajandussektorile. Et otsus saaks võimalikult laiapõhjaline, soovime kokkukutsutud ümarlaual meie ees seisvad valikud huvigruppidega veelkord läbi rääkida."

Iga uue toimeaine turule lubamisel või sellest keeldumisel hinnatakse põhjalikult riske erinevatele organismidele. Regulaarselt hinnatakse uuesti ka juba turule lubatud toimeainetega seotud riske.

Euroopa Komisjoni otsus glüfosaadi heakskiitmise kohta hõlmab nii turustamist kui kasutamist. Riskide hindamise protsess Euroopa Liidus toimub mitmeastmeliselt. Kõigepealt esitab toimeaine hindajariik oma hindamisaruande, seejärel koostab Euroopa Toiduohutusamet oma riskihinnangu ning Euroopa Komisjon ülevaatusaruande, mille põhjal koostatakse eelnõu toimeaine lubamiseks või keelamiseks. Seejärel hindavad liikmesriigid toote turule lubamiseks konkreetse glüfosaati sisaldava taimekaitsevahendi ohutust, arvestades oma territooriumil valitsevaid keskkonna- või põllumajandustingimusi.

Glüfosaadil põhinevaid taimekaitsevahendeid lubavad professionaalseks kasutamiseks praegu kasutada kõik 28 Euroopa Liidu liikmesriiki. Euroopa Komisjon esitab glüfosaadi heakskiidu pikendamise liikmesriikidele hääletamiseks 18. mail 2016. aastal. Sõltuvalt komisjoni tehtud otsusest peab Eestis Põllumajandusamet glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite load pikendama, tagasi võtma või neid muutma.

Glüfosaati sisaldav taimekaitsevahend on umbrohutõrjevahend orasheina ja teiste lühi- ja pikaealiste umbrohtude tõrjeks rohumaade uuendamisel, kesadel, ümberküntavatel põldheinapõldudel, teravilja kõrrepõldudel, puuvilja- ja marjaaedade reavahedes, mittepõllumajanduslikel aladel, metsanduses, teraviljal, rapsil ja linal koristuseelseks umbrohutõrjeks ning ristiku-, rapsi-ja linapõldudel võrmi kollete hävitamiseks.