"Lahemaa rahvuspargis on oluline hoida loodus- ja kultuuriväärtusi kohalike elanike kaasabil, mis aitab tagada pärandkultuurmaastike, traditsioonilise külamiljöö ning rahvakultuuri säilimise. Siinne piirkond kätkeb endas looduslikke ja ajaloolis-kultuurilisi väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku ja kohaliku identiteedi seisukohalt," selgitas Maret Vildak, Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialist.

Praegu on Lahemaa rahvuspargis teoksil haruldase ebapärlikarbi elupaiga ning Hara ja Viru rabade loodusliku veerežiimi taastamistööd. Samuti taastatakse ja hooldatakse pidevalt poollooduslikke kooslusi (puis-, ranna-, lammi-, soo- ja aruniidud, loopealsed, kadastikud ja nõmmed), mida leidub rahvuspargis üle 3000 hektari. Pooleli on ka ajaloolise Palmse mõisapargi ja allee ennistamis- ja hooldustööd. Lisaks viiakse järjepidevalt läbi kultuuripärandi koolitusi ja keskkonnahariduslikke õppeprogramme. Kavas on esitatud rahvuspargi külastuskorraldus, kavandatavate tegevuste loetelu ja eelarve ning kaitse tulemuslikkuse hindamine. Kava lisades on leitavad joonised külade ajaloolise maakasutuse, asustusstruktuuri ja arhitektuuri väärtuste kohta, samuti ehitussoovitused, külastustaristu ja keskkonnaharidusega seonduv info ning kavandatavate tegevuste kaardikihid.

" Lahemaa rahvuspargile annab kõrge ajaloolis-kultuurilise väärtuse just kauaaegne ja järjepidev inimasustus, paikselt on alal elatud umbes nelja aastatuhande vältel. Värskes kavas on välja toodud ka ajaloolise maakasutuse ja inimasustusega seotud väärtused ning nende kaitseks vajalikud tegevused, näiteks üldised ehitussoovitused külade kaupa. Kõik olulisemad muudatused on läbi räägitud kohaliku kogukonnaga ning mitmeid tegevusi viime ellu koos Lahemaa elanike, turismiettevõtjate, RMK ja teiste partneritega," lausus Maret Vildak.

Kava koostamise raames viidi läbi 22 avalikkuse kaasamise koosolekut ning suureks abiks oli 2010. a moodustatud Lahemaa rahvuspargi koostöökogu, mille kultuuripärandi, külastuskorralduse ja keskkonnahariduse ning pärandkoosluste töörühmades planeeritavaid tegevusi arutati pikalt ja detailselt, et leida kõigile osapooltele sobivaim lahendus. Kava tööversiooni tutvustati laiemale avalikkusele 2015. a mais ning sellele laekus ligi 300 ettepanekut, millest enamikku ka arvestati kava täiendamisel.

Kaitsekorralduskava on kaitstava ala rakenduslik tegevusplaan, millega määratakse järgmise kümne aasta olulisemad tegevused alaga seotud väärtuste säilimiseks ja kaitsmiseks. Kava koostamiseks 2010.-2012. aastal läbi viidud alusinventuure rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava on kättesaadav Lahemaa rahvuspargi kodulehel.

Fotol on Nõmmeveski juga, pildi autor on Riina Kotter.

Olulisi fakte Lahemaa rahvuspargist

· Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim ja vanim rahvuspark, mis asutati 1. juunil 1971.

· Lahemaa rahvuspargi üldiseks eesmärgiks on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise.

· Lahemaa on tähelepanuvääriv rändrahnude ja kivikülvide hulga poolest, 400 ha suurune Käsmu kivikülv on Eesti suurim.

· Lahemaa pakub häid pesitsusvõimalusi paljudele erineva elupaiganõudlusega kaitsealustele linnuliikidele, näiteks kaljukotkale, kassikakule, metsisele jt .

· Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana ning on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

· Rahvuspargi pindala on 74 784 ha, sellest maismaad on 47 910 ha ja merd 26 874 ha.

Allikas: Keskkonnaameti pressiteade