Keskkonnaministeeriumis toimub täna omavalitsuste ja pakendiorganisatsioonide esindajatega kohtumine, kus arutatakse, kuidas muuta üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku efektiivsemaks, et suurendada ringlusse võetava materjali kogust.

Eelmise aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima pakendiseaduse nõue, et kõik taaskasutusorganisatsioonid peavad looma üleriigilise kogumisvõrgustiku iseseisvalt. Pakendiorganisatsioonidel peavad olema kõikide KOVidega lepingud, milles on kirjeldatud kogumise tehnilised tingimused, muu hulgas muidugi ka kogumismahutite asukohad.

"Möödunud aastal tehtud küsitluse järgi pole aga pakendiorganisatsioonid lepingut sõlminud ligikaudu 40 protsendiga kohalikest omavalitsustest. Järelikult ei ole ka määratud tingimusi, kuidas omavalitsuse territooriumil pakendeid tuleb koguda ning selle tõttu kannatab esmajoones tarbija," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants ning lisas, et tänasel kohtumisel püütakse koos kõigi osapooltega muu hulgas jõuda jälile põhjustele, miks seaduses ettenähtud lepinguteni ei jõuta.

Seoses pakendijäätmete ja olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude märgatava suurenemisega lähiaastatel on vajalik ka pakendijäätmete ja üldist olmejäätmete ringlussevõtu taset tõsta. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes kohalike omavalitsuste ja pakendiorganisatsioonide tõhusa koostööga.

"Oleme analüüsinud olmejäätmete liigiti kogumise taset ja arvud näitavad, et see on meil 45% ja see ei olegi väga madal. Mis aga saab edasi nende jäätmetega? 2014. aastal võeti liigiti kogutud olmejäätmetest ringlusse ehk toodeti jäätmetest uusi tooteid või ka biojäätmetest komposti 32%, mis näitab, et märkimisväärne osa liigiti kogutud jäätmetest jõuab ringlussevõtu asemel hoopis jäätmepõletusse. Osaliselt on probleem selles, et liigiti kogumise mahutitesse pannakse segaolmejäätmeid, mida teha ei tohi, kuid samavõrd on siin küsimus ka pakendiorganisatsioonide ja nende jäätmekäitluspartnerite suhtumises" selgitas Pomerants.

Tänasel kohtumisel antakse ülevaade üleriigilise kogumisvõrgustiku praegusest olukorrast, samuti peatutakse kohalike omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide vaheliste lepingute sõlmimise problemaatikal. Kõne alla tuleb ka pakendijäätmete kogumismahutite teema, kuna nõuetekohaselt peab olema kogumiskohas võimalik ära anda kõiki pakendiliike, aga sageli see ei õnnestu, kuna mahuti avaused seda ei võimalda. Samuti arutatakse, miks suur kogus liigiti kogutud olmejäätmetest ei jõua ringlusse ehk ei lähe toormeks uute toodete tootmiseks.

Nõupidamisele on kutsutud kõik pakendiorganisatsioonid: Eesti Pandipakend OÜ, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 10.05.2016 pressiteade