Jaani-Tooma suurkivi Lahemaal. Foto: Riina Kotter

Lahemaa rahvuspargi kauaaegne direktor Arne Kaasik tegi juubilarile hindamatu kingituse - ligi 20 000 slaidist koosneva fotokogu koos rahvuspargi ja looduskaitse ajalugu kajastavate materjalidega.

Rahvuspargi moodustamine 1. juunil 1971. a oli oluline sündmus Eesti looduskaitse ajaloos, kuna loodud rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ning sel oli oluline osa Eesti rahvusliku identiteedi hoidmisel. Alates 1972. aastast võttis Lahemaa rahvuspargi arendamise oma südameasjaks Arne Kaasik, kes 33 tegevusaasta jooksul pühendus Lahemaa rahvuspargile ning andis olulise panuse Eesti looduskaitse arengusse.

"Kingitud fotokogu on peegeldus rahvuspargi püsiväärtustest ajas - loodusest, maastikest ja kultuurist, ning inimestest, kes rahvuspargi on kujundanud. Oleme väga tänulikud selle usalduse eest ," lausus Maret Vildak, Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist.

1. juunil tähistame Lahemaa rahvuspargi 45. juubelit Palmses, Lahemaa looduskeskuses, kus on võimalik tutvuda püsinäitusega piirkonna loodus- ja kultuuriloost ning näha killukest Arne Kaasiku fotokogust. Juubeliaastal toimub mitmeid sündmusi tutvustamaks rahvuspargi väärtusi ning arutlemaks, milline on rahvusparkide koht looduskaitses ja piirkondlikus arengus. Käimasoleva fotokonkursiga "Aastaring Lahemaal - loodus ja inimene" kutsume jäädvustama kohalikku eluolu ja jagama emotsioone, mida siinne keskkond pakub.

2. juulil tähistame ühiselt rahvuspargi sünnipäeva "Lahemaa külad - rahvuspargi pärlid", mis toob esiplaanile kohalikud külad ja kogukonnad. Sünnipäevapidu kulmineerub Palmses Viru Säru ühislaulmisega. Oktoobris toimuval konverentsil räägime rahvuspargi kultuuriväärtustest ja nende kogukonnakesksest hoidmisest. Täpsem juubeliürituste kava on leitav Lahemaa rahvuspargi kodulehel.

"Lahemaa rahvuspargis on väga tugev kogukond, kes aitab hoida piirkonna loodus- ja kultuuriväärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku ja kohaliku identiteedi seisukohalt. Rahvuspargi juubeliaastal on keskmes kohalikud elanikud ja siinsed külad oma rikkaliku pärandiga, samuti kogukonnapõhine loodushoid," selgitas Vildak.

Eesti suurima ja vanima rahvuspargi olulisemaks väärtuseks on suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus. Erinevad metsa-, niidu- ja sookooslused, meri ja siseveekogud on elupaigaks paljudele haruldastele, ohustatud ja kaitsealustele liikidele, näiteks kaljukotkale, kassikakule, metsisele jt. Lahemaa on silmatorkav ka rändrahnude ja kivikülvide arvukuse poolest, 400 ha suurune Käsmu kivikülv on Eesti suurim. Lahemaa muinas- ja mõisaajast säilinud ajaloopärand on rikkalik. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana ning on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.

Allikas: Keskkonnaameti 30. mai 2016 pressiteade