Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid vanemahüvitise ja elukutse valikule kehtestatud piirang (2016-06-02 08:53:05)


Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid vanemahüvitise seaduse ning tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsete piirangute viimist kooskõlla põhiseadusega.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia vanemahüvitise seaduse vastav paragrahv kooskõlla põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

Õiguskantsler pidas vajalikuks vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Praegu koheldakse vanemahüvitise saajaid põhjendamatult ebavõrdselt sõltuvalt sellest, millal nad teenisid vanemahüvitise vähendamise tinginud tulu.

Õiguskantsleri ettepanekus on välja toodud, et vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui vanemahüvitise saaja töötab. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära (käesoleval aastal 390 eurot kuus), saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Võib juhtuda, et tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

Õiguskantsler viitas asjaolule, et aastas on neid, kes enne vanemahüvitisele jäämist on tasu teeninud ja saavad selle hiljem kätte, umbkaudu kümme.

Tema sõnul näeb ka praegune seadus ette, et vanemahüvitise saaja ise teatab sellest, et niisugune olukord tööandja viivituse tõttu on tekkinud, ja esitab ka vastavad dokumendid.

„Nii et lisakulu riigile siit ei teki. Ainus, mis selle ettepaneku täitmisest tekiks, oleks võrdne olukord kõikide vanemahüvitise saajate jaoks,“ ütles ta.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet andis ülevaate komisjonis arutatust ja tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul leidsid komisjoni liikmed, et vanemahüvitise saaja ei tohi kannatada sellepärast, et tööandja jätab oma kohustused täitmata ning tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liige Anneli Ott toetas õiguskantsleri ettepanekut, aga viitas olukorrale, et sarnaselt vanemahüvitise väljamaksmisega esineb ka isapuhkuse osas ebaõiglust. Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender toetas samuti õiguskantsleri ettepanekut. Lisaks tõi ta välja, et ehk võiks anda lapsevanematele suurema vabaduse vanemahüvitist kasutada.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 64 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis tehti sotsiaalkomisjonile ettepanek algatada vastav seadusemuudatus.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et kooskõlla tuleb viia Põhiseaduse §-ga 29 seadused, mis sätestavad eluaegsed piirangud avalikku teenistusse või riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladele asumisele ega võimalda kuriteo toimepannud isiku teenistusse võtmise või teenistusest vabastamise otsustamisel arvestada karistatud isikut ega tema toimepandud tegu.

Õiguskantsleri ettepanekus on välja toodud, et nii kehtivadki praegu mitmete ametite puhul eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Keelud on absoluutsed ja ei arvesta ei isikut, konkreetset kuritegu ega asjaolu, et karistus on kantud ja karistusregistrist kustutatud. Paljude ametikohtade osas kehtib eluaegne keeld karistamisel mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena.

„On täiesti selge, et teatud kuritegude toimepanemine peabki välistama eluks ajaks teatud kohtadel töötamise ja sellisel juhul loomulikult tööle või teenistusse võtja peab saama ka ametlikult karistusregistri arhiivi juurde ja siis ka sellele inimesele põhjendada: jah, uks on sinu ees eluks ajaks kinni,“ sõnas õiguskantsler.

Õiguskantsleri sõnul rõhutab Riigikohus, et karistamise fakt tohib inimeste saata kogu elu üksnes sellel juhul, kui see on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, st antud juhul riigiteenistuse aususe tagamiseks loogiliselt vajalik ja inimlikult õiglane.

Õiguskantsler on ettepanekus toonu välja, et karistusega kaasnevad lisapiirangud peavad olema igal juhul põhjendatud ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof andis ülevate komisjonis arutatust ja tõi välja, et komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 63 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis tehti õiguskomisjonile ettepanek algatada vastav seadusemuudatus.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitles Riigikogus „Heaolu arengukava 2016-2023“. Arengukava on koostatud Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumide, sotsiaalpartnerite, koostööpartnerite ja huvirühmadega eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja meetmed ja tegevused, mis aitavad parandada inimeste iseseisvat toimetulekut, luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks ning edendada soolist võrdõiguslikkust.

Minister tõi välja, et tegu on Vabariigi Valitsuse kinnitatava dokumendiga, mis paneb paika sotsiaalkaitse ja tööturu arengusuunad riigi tasandil järgmiseks kaheksaks aastaks. Ettekandja sõnul on arengukava elluviimise maht 18,1 miljardit eurot, mida arvestades on riigi vaates tegemist ühe suurema eelarvega arengukavaga. „Heaolu arengukavast saab riigieelarve planeerimise alus tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades tegevuste kavandamisel,“ sõnas minister.

„Heaolu arengukava prioriteetideks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus,“ ütles minister.

Tsahkna sõnul on arengukava keskmes tagada kõikidele Eestis elavatele inimestele sotsiaalne turvalisus. „Aga mida me peame silmas sotsiaalse turvalisuse all? Me peame silmas olukorda, kus kõikidele inimestele on tagatud nende võimetest lähtuvad võimalused olla ühiskonnaelus aktiivne osaleja. Just nimelt selles lauses kätkeb see arengukava eesmärk, selle põhimõtted. Meie eesmärk ei ole mitte kasutada seda 18,1 miljardit eurot nende aastate jooksul lihtsalt n-ö laialijagamise eesmärgil, vaid me peame tooma ellu sisulised muutused.“

Arengukava viiakse perioodil 2016-2020 ellu rakendusplaani alusel. Arengukava poliitikainstrumentide, meetmete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide ning Norra finantsmehhanismi vahenditest ning tegevuste planeerimisel arvestatakse riigieelarve võimalustega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk andis ülevaate komisjonis arutatu kohta.

Läbirääkimistel sõna võtnud Vabaerakonna fraktsiooni liikme Monika Haukanõmmi meelest on heaolu arengukava vaja, kuid juhtis ka tähelepanu arengukava kitsaskohtadele või siis arengukohtadele. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Aivar Koka sõnul liidab arengukava endas parimaid praktikaid.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Riigikogus läbis teise lugemise riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE), mis lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (247 SE) täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust kohustusliku akrediteerimise eest võetavate tasude regulatsiooniga. Õiguskantsler on leidnud, et toote nõuetele vastavuse seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei sisalda regulatsiooni kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasu kohta. Seaduse eesmärk on kõrvaldada õiguslik puudus seoses kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasuga.

Riigikogus jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) esimene lugemine, mis jätkub kolmapäevasel istungil.

Kolmapäevasele istungile lükkus Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE) esimene lugemine ning Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõu (216 OE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201605311000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.