Esmaspäeval, 20. juunil kell 10.15 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Alice Aava väitekiri "Kartuli-lehemädaniku tekitaja Phytophthora infestans Baltikumi populatsioonide fenotüübiline iseloomustamine" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks põllumajanduse erialal.

"Kartulikasvatuses suurimaid saagikadusid põhjustav kartulihaigus on kartuli-lehemädanik, mida tekitab seenetaoline organism Phytophthora infestans (Mont.) de Bary," selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Alice Aav. "Viimastel aastakümnetel on toimunud suured muutused haigustekitaja populatsioonides - nn. "vana" A1 paarumistüübiga P. infestans populatsioon on segunenud või asendunud uue, mitmekesise ja agressiivse A2 paarumistüübiga, mis 1970. aastate lõpus Mehhikost seemnekartuliga Euroopasse impordi ning s elle tulemusena on Euroopas varasemalt vaid vegetatiivselt paljunev patogeen võimeline paljunema ka suguliselt, ning suudab pikka aega mullas püsieostega, ilma peremeestaimeta, eluvõimelisena püsida." Kartuli-lehemädanik on tõsine probleem Eesti, Läti ja Leedu kartulipõldudel, kus keskmine saagikadu on 15-30% ning patogeenile soodsates tingimustes kuni 50%. Eesti P.infestans populatsioone on varem uuritud, kuid pidev haigustekitaja monitooring on endiselt oluline, kuna haigustekitaja populatsioonid on pidevas muutumises. Senine informatsioon haigustekitaja Läti ja Leedu populatsioonide kohta oli vähene ning sageli ka vananenud, kuid teadmised kõikide Balti riikide P. infestans populatsioonide kohta on olulised, et näha tervikpilti sellest, mis toimub Baltikumi, kui ühe regiooni, kartuli-lehemädaniku tekitaja populatsioonides.

Doktoritöö peamiseks eesmärgiks oli võrrelda P. infestans 'i populatsioonide fenotüübilist varieeruvust Eestis, Lätis ja Leedus. "Analüüside tulemused kinnitasid varasemates töödes saadud tulemeid, et haigustekitaja Eesti populatsioonis on suur fenotüübililine varieeruvus ning tõenäoliselt just sugulise paljunemise tulemusena esineb haigustekitaja mitmekesistumine," ütles Aav. "Lisaks selgus, et paarumistüüpide suhe P. infestans 'i Eesti, Läti ja Leedu populatsioonides osutab sugulisele paljunemisele, mis tähendab, et muldade saastumise oht kauapüsivate püsieostega on reaalne." Samuti näitasid uuringud, et patogeeni metalaksüüli-resistentsus oli Eesti, Läti ja Leedu populatsioonides sarnane - domineerisid metalaksüülile tundlikud tüved.

Uurimistöö tulemustest järeldub, et kolmes Balti riigis esineva patogeeni populatsioonid on fenotüübilt väga varieeruvad ja keerulised ning järjepidev haigustekitaja populatsioonide monitooring Balti riikides on oluline, et olla kursis patogeeni iseloomu muutustega ning vajadusel korrigeerida haiguse ennetus- ning tõrjesüsteeme.

Doktoritöö juhendajad on dotsent Eve Runno-Paurson ja prof. Marika Mänd. Oponent on Dr Jadwiga Sliwka (Poola, Mlochow Research Centre, Plant Breeding and Acclimatization Institute).

Doktoritöö kaitsmine toimub Eesti Maaülikooli metsamajas (Kreutzwaldi 5) ruumis 2A1.