Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverki sõnul on nõuete muutmine vajalik, et tagada Eesti metsade uuendamine kvaliteetsete metsataimedega ning leevendada Eestis aastaid kestnud metsade uuendamiseks vajalike metsataimede puudust.

Uue määruse kohaselt on Leedu Vabariigist pärinevast algmaterjalist kultiveerimismaterjaliga lubatud metsa uuendada 2021. aasta lõpuni. Maaülikoolis tehtud uuringu kohaselt ei sobi Leedu päritoluga metsataimed Eesti tingimustesse, kuna hilisemas perioodis tekivad puudele tüvelõhed, mida nakatab seen Neonectria fuckeliana ja mis levib ka naaberpuudele. Selline algmaterjal rikub Eesti metsade genofondi ja saadava puidu kvaliteeti.

"Viieaastane üleminekuperiood annab metsataimekasvatajatele võimaluse ja aja teha investeeringuid metsataimede kasvatamiseks, milleks kulub lähtuvalt kasutatavast tehnoloogiast 3 kuni 4 aastat. Eesmärk on Eestile tagada hiljemalt 2022. aastaks piisavas koguses metsa uuendamiseks sobivaid metsataimi," selgitas Martverk.

Määrusega kaotatakse hariliku kuuse ja männi seemnete päritolupiirkonnad. Kui varasemalt oli Eestis moodustatud neli piirkonda männile ja kaks kuusele, siis hilisemad uuringud nii meil Eestis kui naaberriikides on tõestanud, et mullastiku- ja kliimatingimused ei erine kahe laiuskraadi piires, mille vahemikku Eesti jääb, sellisel määral, et päritolupiirkondadeks jagamisel oleks sisuline mõte. Olulisim on tähelepanu pöörata lähtekohale, kust metsapuu seeme pärineb, mistõttu on rangemaks muudetud nõudeid, kust metsapuu seemneid tohib varuda.

Uues määruses on ka mitu muudatust, mis vähendavad halduskoormust Näiteks ei pea edaspidi Keskkonnaametist taotlema põhitunnistust metsataimedele. Põhitunnistus ehk sertifikaat antakse metsapuu seemnetele, mis käib ühtlasi kaasas ka metsataimedega ning kinnitab nende sobivat kvaliteeti. Käbide varumiseks ei ole vaja enam Keskkonnaameti õiendit, vaid tuleb veenduda, et käbid on pärit lähtekohast, mis vastab nõuetele.

Võrreldes varasemaga on lihtsustatud ka nõudeid metsataimedele ja kultiveerimismaterjali tarnija enesekontrollisüsteemile, mis vähendab tarnija kulusid ja asjaajamisele kuluvat aega. Tarnija ei pea enam kultiveerimismaterjali tootmisel täitma hindamislehte, vaid tema kõige tähtsam kohustus on jälgida metsataimede tervist ja elujõulisust ning vastutada turustatavate metsataimede kvaliteedi eest.

Uuendusena peab Keskkonnaamet kaks korda aastas avalikustama kultiveerimismaterjali turustamise aruande oma veebilehel. See võimaldab saada paremat ülevaadet Eestis turustatud, Eestisse imporditud, Eestist eksporditud, Eestis kinnipeetud ja tarnija enda tarbeks Eestis kasutatud kultiveerimismaterjali kogustest. Pidev ülevaade kultiveerimismaterjali tootmismahtude kohta võimaldab jälgida ja teha vajalikke otsuseid jätkusuutlikuks arenguks metsataimede tootmisel.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 06.07.2016 pressiteade