29. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorandi Marko Tederi doktoritöö "Puidu ja liimpuidu füüsikalis-mehaaniliste omaduste uurimine mittepurustavate meetoditega" filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateadustes.

Eesti Maaülikooli doktorant Marko Teder selgitas, et kandekonstruktsioonide seisundi hindamine hoonetes, eriti vanades hoonetes, on oluline just kasutajate ohutust silmas pidades: "Puitu on ehitusmaterjalina kasutatud sajandeid ja paljud puitkonstruktsioonid on tänapäevani säilinud. Samuti on vanade hoonete puidust kandekonstruktsioonid sageli säilitamist väärt, aga nende seisukorda tuleb aeg-ajalt kontrollida." Traditsiooniline hindamine tähendab enamasti visuaalset vaatlust, koputamist ja proovide võtmist. Nimetatud meetodite kasutusvõimalused on piiratud ja nad ei anna täpset ülevaadet puidu võimalikest sisemistest kahjustustest. Tederi selgitas, et puit võib hakata mädanema seestpoolt nii, et väljast midagi märgata ei ole. Täpne hinnang konstruktsioonide olukorra kohta võimaldab teha ratsionaalseid otsuseid, kas asendada, rekonstrueerida või parandada kahjustatud puitelement. "Seega eksisteerib praktiline vajadus odavate ja mittepurustavate hindamismeetodite järele, et saada usaldusväärsemaid andmeid puitelementide jääkkandevõime kohta."

Doktoritöö eesmärkideks oli uurida massiiv- ja liimpuidust katsekehade füüsikalis-mehaanilisi omadusi kasutades mittepurustavaid meetodeid (heli ja ultrahelilaine levimisaja mõõtmine ning vastupanu mikropuurimine), samuti hinnata mittepurustavate meetodite täpsust puidus ja liimpuidus olevate pragude ja biokahjustuste esinemise ulatuse määramisel, ning kasutada neid meetodeid praktikas, uurides puitkonstruktsioone objektil. Uuritud konstruktsioonipuit pärines Eestist, ehk siis doktoritöö analüüs iseloomustab kohaliku puidu omadusi ja mittepurustavate meetodite kasutusvõimalusi objektil.

Doktoritöös kirjeldatud juhtumiuuringutes käsitleti esmalt tavapäraseid mittepurustavaid meetodeid puitkonstruktsioonide tehnilise seisukorra hindamiseks, nagu visuaalne vaatlus ja haamriga koputamine. Kahjustuste ulatuse täpsemaks väljaselgitamiseks kasutati erinevaid kaasaegseid mittepurustavaid meetodeid: ultraheli- ja helilaine levimisaja mõõtmine ning vastupanu mikropuurimine. "Töö tulemustest järeldus, et kasutades vastupanu mikropuurimise meetodit objektil, võime eeldada, et puurimistulemuste ja puidu tiheduse vahel on vähemalt keskmine seos," ütles Teder. Selgus, et surve pikikiudu ei mõjuta oluliselt vastupanu mikropuurimise teel saadud tulemusi. Heli ja ultrahelilaine levimiskiiruste mõõtmisel selgus, et mõlema meetodiga on võimalik määrata objektil puidu tugevusomadusi. Kõikide kasutatud mittepurustavate meetoditega on võimalik määrata puidu ja liimpuidu sisemisi kahjustusi, vastupanu mikropuurimisega pole liimpuidu delaminatsiooni võimalik tuvastada.

Objektil puitkonstruktsioonide seisukorda uurides peavad valitud hindamismeetodid olema lihtsad ja usaldusväärsed. Hindamismeetodid, mida on võimalik kasutada laboritingimustes, ei sobi alati objektil rakendamiseks. Arvestada tuleb ka tellija soovide ja rahaliste võimalustega, mis seab piirid meetodite valikule. "Visuaalne vaatlemine ja haamriga koputamine võimaldab leida üles piirkonnad, mida tuleks põhjalikumalt uurida, sest kahjustuse ulatust on vaadates ja koputades raske hinnata," lisas Teder. "Heli- ja ultrahelilaine levimisaja mõõtmise ning vastupanu mikropuurimisega on võimalik kvantitatiivselt hinnata puidu sisemiste kahjustuste ulatust."

Avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi tn 5 (Metsamaja) ruumis 1A5. Doktoritöö juhendajad on prof. Jaan Miljan ja Dr. Xiping Wang, oponendid on Dr Ferenc Divoš (University of West Hungary, Hungary) ja Türker Dündar, PhD, Professor (Istanbul University, Faculty of Forestry, Dept. of Wood Mechanics and Technology, Istanbul, Turkey).

Allikas: Eesti Maaülikooli 29.08.2016 pressiteade