Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre sõnas, et noored, kes on valinud õpingute jätkamiseks Eesti Maaülikooli, on oma otsuse teinud perspektiivi- ja missioonitundega, sest põllumajanduses on viimasel ajal keerulised olud: "Seda enam tekib tulevikus vajadus juhtide ja spetsialistide järele, kes seovad teadustöö tulemusi praktikaga ning aitavad karmides konkurentsitingimustes edukaid lahendusi luua. Eesti Maaülikoolist peab õpingute järel väljuma vajalike oskuste ja suure tegutsemisinnuga tippspetsialist."

Tasemeõppes alustab maaülikoolis õpinguid 44 välismaalast - õppima tullakse veterinaarmeditsiini ja maastikuarhitektuuri või doktoriõppesse. Tasemeõppijate kõrval asub maaülikooli õppima ka 44 vahetusüliõpilast. Kokku on välistudengeid 23 riigist, eksootilisemad riigid on Nigeeria, Iraak, India, Kasahstan, Usbekistan ja USA.

Esmakordselt avatakse sel aastal maaülikoolis kalanduse ja vesiviljeluse õppekava, kus alustab 18 tudengit.

Üliõpilaskandidaatide seas olid sel aastal populaarseimad õppekavad toiduainete tehnoloogia, keskkonnakaitse ja loodusturism.

Õppeaasta avaaktus toimub 1. septembril kell 12 maaülikooli peahoone (Kreutzwaldi 1a) aulas.

Eesti Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.-100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas ollakse maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

Allikas: Eesti Maaülikooli 31.08.2016 pressiteade