Laupäeva varahommikul jõudsid 197 maailma riigi esindajad kokkuleppele keskkonnale kahjuliku gaasi fluorosüsivesiniku (HFC) vähendamises sajandi keskpaigaks ligikaudu 80%. Selle kliimasoojenemist põhjustava gaasi kasutamise järk-järgulise vähendamisega loodetakse ära hoida 0,5 kraadine temperatuuri tõus.

Osoonikihti kahandavate ainete kasutamist hakati piirama 1980. aastatel läbi Montreali protokolli, mis on ainus rahvusvaheline kokkulepe, mille on ratifitseerinud kõik maailma riigid. Protokolli peetakse üheks edukamaks keskkonnalaseks leppeks, tänu millele on tänaseks mitmed osoonikihti kahandavate ainete grupid kasutuselt täielikult kõrvaldatud.

Osoonikihti kahandavaid ained hakati asendama fluoritud kasvuhoonegaasidega (F-gaasid), peamiselt fluorosüsivesinikega (HFC). Need on kemikaalid, mida kasutatakse näiteks konditsioneerides, külmutuses, vahtudes, aerosoolides ja tuletõrjes.

F-gaaside kasutamine tõi aga kaasa uued probleemid - osoonikihti nad küll ei kahanda, aga põhjustavad siiski kliima soojenemist. F-gaaside osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti ja neid turustatakse maailmas hinnanguliselt ligikaudu 800 000 tonni aastas.

"F-gaasi HFC kasutamise piiramiseks lepiti kokku konkreetsed vähendamise eesmärgid nii arenenud kui ka arenguriikidele. Praktikas tähendab kokkulepe seda, et väga kõrge globaalse soojendamise potentsiaaliga (GWP) ainete tootmine lõpetatakse järk-järguliselt ning need vahetatakse välja kliimale ohutute looduslike või madala GWPga ainete vastu," selgitas Koger.

Euroopa Liit astus HFCde piiramiseks sammu juba aastal 2014, mil võeti vastu ainete kasutust piirav määrus, mille kohaselt peab aastaks 2030 Euroopa Liit oma F-gaaside kogust vähendama 2/3 võrra.

Alternatiivsete külmaainete kohta leiab infot siit: http://www.klab.ee/f-gaasid/alternatiivid/

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 18.10.2016 pressiteade