"Riik on nii turvaline, kui hästi saavad hakkama tema elanikud. Turvalisus algab kodust, igast inimesest endast. Sina oled enda ja oma naabri esimene päästja," ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Konverentsil tutvustatakse koostöös Tallinna Ülikooli ekspertidega uuringufirma TNS Emor esmakordselt läbiviidud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku uuringut. Uuringust selgus, et inimeste teadlikkus hädaolukordadest on madal ning hädaolukordade teket eriti tõenäoliseks ei peeta. Samas on elanikkonnast viiendik kogenud viimasel kolmel aastal hädaolukorda, aga 59% ei ole teinud midagi hädaolukorra ennetamiseks või tagajärgede leevendamiseks. Ometi inimesed usuvad, et saavad hakkama.

Samuti on uuringu kohaselt paremini hädaolukordadeks valmis oma majas elavad leibkonnad, varustatus hädaolukordadeks on teistest halvem suurte kortermajade elanikel.

Inimeste ootus on, et suurõnnetuse puhul jõuab riik tavapärasest kiiremini appi ja vaid veerand elanikkonnast arvab, et suures hädaolukorras päästjate reageerimiskiirus langeb. Tegelikult on nii, et mida hullem on olukord, seda raskem ja aeganõudvam on ka päästjatel oma tööd teha.

Päästeameti hinnangul peaksid inimesed saama ise hakkama kuni seitse päeva, kuni abi kohale jõuab. Esmakordselt pani Päästeamet kokku nn kriisiabipaketi ehk nimekirja seitsme päeva varust, millega see nädal vastu pidada. Nimekirjas on kõik vajalik toidust ja joogist patareide ja esmaabivahenditeni ning selle leiab Päästeameti kodulehelt.

Nii nagu seni on Päästeamet elanikkonnakaitse asutusena tegelenud ennetuse käigus tule- ja veeohutusega, võtab amet nüüd ette inimeste hädaolukorraks ettevalmistamise. Seda läbi juhendamise, koolitamise ja nõustamise nii Päästeameti sees kui ka ühiskonnas laiemalt. Kuidas täpsemalt, selgubki homsel strateegiakonverentsil.

Allikas: Päästeameti 24.10.2016 pressiteade