Iga inimene on enda ja oma naabri esimene päästja, sest mida paremini on inimesed valmis erakorralised olukorrad üle elama, seda tugevam on riik tervikuna. Nii avasid täna Päästeameti strateegiakonverentsi "Kas mina olen hädaolukorraks valmis?" siseminister Hanno Pevkur ning Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Konverentsil käsitleti hädaolukorraks valmisolekut üksikisiku, kogukonna ja riigi tasandil. Konverentsi avablokis esinenud kirjeldasid oma üleujutuse ja lumevangistuse kogemusi ja tunnistasid, et kõige paremini motiveeribki end ette valmistama isiklik kogemus. Päästeameti tellimusel esmakordselt tehtud TNS Emori elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku uuringust tõstis Tallinna Ülikooli ekspert Esta Kaal esile muuhulgas inimeste ootust, et mida suurem on õnnetus, seda kiiremini päästeteenistus appi jõuab, samas kui tegelikult on olukord vastupidine.
Riik jõuab iga üksikisikuni kõige lihtsamini läbi kogukonna, kuid iga kogukond on ise nägu. Näiteks väikesaare elanik helistab hädaolukorras abisaamiseks kõigepealt kohaliku kogukonna liidrile, mitte häirekeskusse, sest pääste ei jõua nii kiiresti appi kui naabrimees samalt saarelt. Narva elanik ootab just riigilt tegutsemist, suhtudes samas igasugusesse kriisi stoilise rahuga, sest tal puudub vastav kogemus. 1300 elanikuga Väätsa valla kortermajade elanikud korraldavad aga juba teist aastat kortermajade festivali, et näidata - kui endasse uskuda, saab iga asjaga hakkama ning mõnus elada peab olema igal pool.
Kogukond toimib riigile hea partnerina vaid siis, kui sellele süsteemselt läheneda ning administreerida. Ainult nii teab inimene, kuhu kogukonda ta kuulub ja mida temalt oodatakse, selgitas sotsioloog Peeter Vihma.
Iseseisev hakkamasaamine puudutab kõiki ühiskonna osasid, ka Päästeametit. Elanikkonna hea valmisolek tagab selle, et päästel jagub võimekust tegeleda kõigi suurte abivajajatega, sõnas Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma juht Margo Klaos. Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont rõhutas veelkord üle, et enese valmisolekuga tasub tegelema hakata kohe, ning endine Päästeameti direktor ja nüüdne riigikogulane Mati Raidma soovitas püüelda sinnapoole, et kõik ametkonnad saaksid üheselt aru sellest, kui olukord hakkab kriitiliseks muutuma.
Päästeamet töötas hädaolukorraks valmistumiseks välja nimekirja kodustest varudest , mis võiks igal inimesel kodus olla, et vajadusel seitse päeva iseseisvalt vastu pidada. Päästeamet asub hädaolukorraks valmistumisel süsteemselt tööd tegema, koolitades kõigepealt oma teenistujatest eksperdid, kes siis ühiskonnas teavet edasi annavad.
Allikas: Päästeameti pressiteade