Riigikogu juhatuse otsusega võeti vastu kaks eelnõu.

Valitsuse 24. oktoobril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (318 SE).

Eelnõu muudab vastsündinud lastele perearsti määramise korda ning annab arstiõppe üliõpilasele ligipääsu tervise infosüsteemile. Esimese muudatusega soovib valitsus tugevdada lastekaitset ennetades ning vähendades laste haigestumist ning sotsiaalsest oludest tulenevat riski arsti juurde mitte pääseda. Muudatus tagab, et perearstideni jõuab info kõigi vastsündinute kohta ning seeläbi on võimalik kõiki lapsi jälgida kuni 18 aastaseks saamiseni vastavalt laste tervisekontrolli nõuetele.

Eelnõu kohaselt määratakse vastsündinud laps automaatselt tema ema perearsti nimistusse. Kui seni on tulnud lapsevanemal endal esitada vastav avaldus arsti nimistusse saamiseks, siis muudatuse kehtima hakkamisel kantakse laps perearsti nimistusse sünnitushaigla taotluse alusel. Haigekassa nimistu andmeid uuendades saab perearst teada ka uuest patsiendist. Kui emal ei ole perearsti, määrab vastsündinule perearsti terviseamet.

Samuti antakse eelnõuga neljanda kursuse lõpetanud arstiõppe üliõpilastele, kes töötavad arsti abilisena, ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusi ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 24. oktoobril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (317 SE).

Eelnõuga muudetakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavaks sotsiaalteenuseks ning sellega seoses muutub riigieelarvest rahastatud raske ja sügava puudega lapsehoiuteenuse rahastus – edaspidi läbi kohalike omavalitsuste toetusfondi. Eelnõu kohaselt eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt 1 miljon eurot.

Seletuskirjas märgitakse, et riik rahastab raske ja sügava puudega laste toetamist praegu osaliselt ja teeb seda maavalitsuste kaudu. Pärast seaduse muudatust hakkavad lapsehoiuteenuse korraldamisega tegelema ainult kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini. Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatav lapsehoiuteenus hõlmab edaspidi ka raske ja sügava puudega lapsi sellise erisusega, et riik katab osaliselt puudest tuleneva rahastuse lisavajaduse.

Kooskõlas riigieelarve seadusega jagatakse riigi poolt rahastatava lapsehoiuteenuse vahendid kohalikele omavalitsustele vastavalt teenust vajavate laste arvule. Rahastus tagatakse kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu.

Siseriikliku lapsendamise korraldamine antakse eelnõu kohaselt maamaavalitsuste pädevusest sotsiaalkindlustusametisse, et kõik lapsendamisega seotud toimingud oleksid koondunud ühte asutusse. Muudatus tagab lapsendamistele ühtse lähenemise üle Eesti. Sellega seoses muudetakse lisaks sotsiaalhoolekande seadusele ka lastekaitseseadust, perekonnaseadust ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Allikas: Riigikogu uudised