Arupärijad viitasid asjaolule, et eelmisel nädalal avalikustas Euroopa Komisjon oma sügisprognoosi, millest selgub, et nende hinnangul on Eesti tuleva aasta riigieelarve struktuurses defitsiidis 0,2 protsenti SKP suhtes. Rahandusministeeriumi hinnangul, millest lähtub ka Riigikogu menetluses olev 2017. aasta riigieelarve, on eelarvepositsioon 0,2 protsenti SKP-st ülejäägis. Samas jõudis ka Eesti Panga juures tegutsev eelarvenõukogu rahandusministeeriumist erinevale tulemusele.

Arupärijad soovisid teada, millest tuleneb Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi hinnangute erinevus struktuursele tasakaalule.

Sesteri sõnul on Eesti struktuurse positsiooni hinnangute erinevuse taga on kolm põhjust. Rahandusministeerium hindas 2017. aasta majanduse tsüklilist seisu ehk toodangu lõhet negatiivsemaks. Rahandusministeeriumi hinnangul on toodangu lõhe –1 protsent potentsiaalsest SKP-st, kuid Euroopa Komisjoni hinnangul veidi väiksem ehk –0,4 protsenti potentsiaalsest SKP-st. „Kasutame ühtset metoodikat, kuid meie prognoosi sisendina annab veidi suurema negatiivse toodangulõhe,“ ütles Sester. Ta lisas, et Euroopa Komisjon ei arvesta neid ühekordseid tegureid, mille me oleme struktuurse positsiooni hinnangutesse sisse arvestanud. Need on ühekordsed tegurid, näiteks teise samba maksed ja ühinemistoetused kogusummas 0,4 protsenti SKP-st. Sesteri selgituste kohaselt ulatub erineva nominaalse eelarvedefitsiidi prognoos – 2017. aasta riigieelarve kohaselt puudujääk 0,6 protsendini SKP-st, kuid komisjoni prognoosis 0,4 protsendini SKP-st. „Väike vahe tuleneb peamiselt kuluprognooside erinevusest,“ märkis rahandusminister.

Sester märkis, et 2017. aasta riigieelarve eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seaduse tasakaalureegliga ehk vähemalt struktuurses tasakaalus. Samuti on Eesti eelarvekava heaks kiitnud Euroopa Komisjon. Euroopa Komisjoni 16. novembri 2016 avaldatud hinnangus Eesti 2017. aasta eelarvekavale leitakse, et see on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. „Seetõttu ei näe Rahandusministeerium vajadust struktuurse eelarvepositsiooni parandamiseks järgmisel aastal. Ka uue koalitsioonilepinguga kaasnevad muudatused ei muuda järgmise aasta eelarvepositsiooni, planeeritavad kulud ja tulude vähendamisel on täiendavate tuludega täielikult kaetud.“

Riigikogu ees andsid ametivande asendusliige Toomas Paur ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Fotod:

NB! Fotod laekuvad viivitusega.

Istungi stenogramm:

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Allikas: Riigikogu uudised