Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Uuring: noored on hakanud rohkem kala tarbima (2016-12-21 00:16:33)


Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) 2016. aasta uuringust selgub, et noored inimesed tarbivad kala järjest rohkem. Kala tarbimine on püsinud üsna stabiilne vaatamata sellele, et viimaste aastatega on kalatoodete hinnad tõusnud, kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist Maarja Purik.

Eesti Konjunktuuriinstituut uuris 2016. aasta juunist oktoobrini kala ja kalatoodete tarbimist. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on elanike kala ja kalatoodete tarbimisharjumused ning kas ja kuidas on kala ja kalatoodete tarbimine muutunud aastatel 2013–2015.

Saage tuttavaks: Kevin Kalalemb ja Raissa Rõboljubova

Kevin Kalalemb (24) ja Raissa Rõboljubova (34) on need kaks noort inimest, kes on viimastel aastatel hakanud oma tervise eest rohkem hoolitsema. Nad on hakanud regulaarselt trennis käima ning oma toidulaua on nad samuti kriitiliselt üle vaadanud. Põhjuseks on soov hoida tervist ja kvaliteetsemat elu elada. Neil on see hästi õnnestunud! Nii Kevin kui ka Raissa saavad viimasel ajal palju komplimente ning sõbrad tuttavad uurivad, mis on nende hea väljanägemise ja enesetunde põhjuseks.

Tuleb välja, et olulist rolli mängib, mida ja kui sagedasti me sööme. Üheks muudatuseks oma toitumise juures võtsid Kevin ja Raissa kolm aastat tagasi nõuks süüa iganädalaselt vähemalt kolm korda kala. Toitumisteadlased soovitavad süüa mitmekülgselt, tarbides sealjuures nii väherasvaseid kalu (haug, koha, ahven, tilaapia) kui ka rasvaseid kalu (lõhe, forell, kilu, räim). Toitaineliselt sisaldab kala palju valku, mis on kergesti omastatavam kui muud loomsed valgud. Samuti sisaldab kala vitamiine (oluline vitamiin D allikas), mineraalaineid ning rasvu, mis suuremas osas on omega-3 rasvad. Kala on üks olulisemaid polüküllastumatute omega-3 rasvhapete allikaid, mis mõjutavad meie tervist mitmel erineval moel. Linoleenhapet (oomega-3-rasvhape) ei ole inimorganism võimeline iseseisvalt tootma, mistõttu peab neid saama toiduga. Oomega-3-rasvhapete tarbimine 200–250 milligrammi päevas aitab vähendada südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Eesti elanikud eelistavad süüa lõhet, forelli, heeringat ja räime

Kevini ja Raissa lemmikkalaks on välja kujunenud lõhe ja forell ehk rahvakeeli punane kala, räim ja heeringas. Punast kala on lihtne valmistada ja süüa, sest luid tal sees eriti pole. Maitsestad soola, pipra ja tilliga, paned ahju ja vähem kui poole tunni pärast on maitsev kala juba taldrikul. Heeringat meeldib neile hommikuti võileiva peale panna ja erineva sortimentiga räimetoodetest nad ka ära ei ütle.

Tarbimine ja kulutused kalale on kasvanud

Nendel kahel noorel inimesel on palju mõttekaaslasi. Neid reaalselt küll ei eksisteeri ning tegelased on loo värvikamaks muutmiseks välja mõeldud. Siiski esindavad nad keskmisi Eesti noori, kes on oma kalatarbimisharjumusi viimasel ajal muutnud. Värskelt valminud EKI uuringust selgub, et kalatarbimist on viimase kolme aasta jooksul hakanud tõsiselt võtma just nooremad vanusegrupid (alla 40aastased ja eriti kuni 25aastased). Kala tarbimine ja kulutused kalale on kasvanud selles vanusegrupis viimasel kolmel aastal rohkem (+69%) kui keskealistel ja vanematel inimestel (+29%). Esirinnas on kala ostmise ja tarbimise poolest üle 60aastased, kes kulutavad kalale suurema summa (74 eurot pereliikme kohta aastas) kui nooremad vanusegrupid. Kuni 24aastased noored kulutavad varasemast rohkem (keskmiselt 48 eurot).

Viimased kolm aastat (2013–2015) on kalatoodete tarbimine olnud samal tasemel ehk 13,4 kilo kala elaniku kohta aastas, võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud ühe protsendi. See on hea uudis, sest 2008. aastast 2011. aastani oli kala söömine langustrendis. Seda seetõttu, et elanikkonna ostujõud vähenes.

Kaks kolmandikku toodangust suunatakse ekspordiks

Kalaga varustatus oli meil 2015. aastal 408 protsenti. See tähendab, et Eesti toodab (püüab ja kasvatab) kala neli korda rohkem kui tarbib! Juuresolev joonis näitab, et kala püüti eelmisel aastal meil merest, järvedest, jõgedest 72 tuhat tonni ja vesiviljelusest (kalade, karpide, vähkide ja veetaimede kasvatus) 795 tonni. Vesiviljeluses on põhifookus eestimaalase ühe lemmikkala – forelli – kasvatamisel, kuid viimasel ajal on populaarsust kogunud ka teised liigid, nende hulgas ülimaitsev angersäga. Enamus kasvatatavatest vesiviljelustoodetest süüakse ära kodumaal, eksporditurge me veel ei valluta.

kalablogi

Naaberriikide elanikud söövad kalatooteid rohkem

Meie lähimad naabrid tarbivad kalatooteid elaniku kohta meist märksa rohkem: Läti – 25,5 kg, Soome – 24 kg, Rootsi – 33 kg, Venemaa – 23 kg kalatooteid aastas. Ka Euroopa Liidu maade keskmine kalatarbimine on pea kaks korda suurem (25 kg aastas elaniku kohta) kui eestimaalase keskmine. EKI hinnangul sisaldavad eelnimetatud riikide tarbimiskogused ka seda hulka kala, mis tarbitakse kodust väljaspool, restoranides ja külas käies. EKI andmete kohaselt jäävad Eesti elaniku poolt tarbitud kalakogused kodusisese ja -välise arvestusega kuueteistkümne kuni seitsmeteistkümne kilogrammini aastas.

EKI uuringust selgub, et Eesti elanikud, nende hulgas Kevin ja Raissa, ootavad tarbimise suurendamiseks kauplustelt senisest enam sooduspakkumisi ja soodsamaid jaehindu. Sest Eestis on kala jaehinnad viimastel aastatel tõusnud kiiremini kui teiste põhiliste toidukaupade hinnad, kalatoodete hinnatõus sõltub suuresti hinnatrendidest riikides, kust kala imporditakse. Viimase kolme aastaga on kalatoodete hinnad tõusnud 16 protsenti (võrdluseks piimatooted 1%, lihatooted 2%, teraviljatooted 3%). Lisaks eeldatakse laiemat värske kala valikut, kvaliteetsemaid tooteid, kodumaist toodangut ja täpsemat toodete märgistamist (info päritolumaa või tootja kohta).

Maaeluministeeriumi poolt tellitud uuringut rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Täispikka uuringut saab lugeda siit: https://goo.gl/sdoip9

Maarja Purik, Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialist

Allikas: Maablogi


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.