Riigikogu kolmapäevasel istungil läbis teise lugemise kuue Riigikogu liikme algatatud eelnõu, millega parandatakse kiire internetiühenduse kättesaadavust maapiirkondades läbi valguskaabli paigalduskulude vähendamise.

Riigikogu liikmete Mihhail Stalnuhhini, Andres Ammase, Henn Põlluaasa, Andres Metsoja, Tanel Talve ja Kristjan Kõljalgi algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (270 SE) eesmärk on tagada juurdepääs lairibavõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, milleks on elektri jaotusvõrguettevõtjale kuuluvad elektripostid.

Lairibaühenduste viimiseks kodude, ettevõtete ja asutusteni võetakse ühiskasutusse olemasolevad elektripostid ja muu taristu, et nende külge paigaldada sidevõrgu elemente. Kehtiv elektrituruseadus ei sätesta jaotusvõrgutaristu kasutusse andmise kohustust.

Eelnõu kohaselt on jaotusvõrguettevõtjal õigus saada valguskaablivõrguomanikult tagasi oma füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisega seotud otsesed kulud, eelkõige kulutused remondile ja rikete kõrvaldamisele.

Majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare sõnul otsustas majanduskomisjon, et elektripostide haldajal ei ole õigust küsida internetikaabli eest renditasu, sest võrgu halduskulud maksab võrgutasude näol niikuinii tarbija ning topeltmaksustamist ei peetud mõistlikuks.

Majanduskomisjon viis teise lugemise käigus eelnõusse seitse muudatusettepanekut, mis puudutavad vaidluste lahendamist ehitusseadustiku alusel. Samuti katavad muudatusettepanekud ära seadusest tuleneva talumiskohustusega ja sundvaldusega seadustatud maakasutuse allkasutusse andmise. Muudatusettepanekute tulemusena saab lairiba võrgu rajamiseks kasutada ka vanu, seadusjärgse talumiskohustusega elektriliine.

Eelnõu on kavas vastu võtta kolmandal lugemisel 18. jaanuaril. Eelnõu vastuvõtmisel seadus jõustub tänavu 1. märtsil.

Läbirääkimistel sõna võtnud Kristen Michal toetas eelnõu vastuvõtmist.

Riigikogus läbis esimese lugemise kolm eelnõu:

Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) sätestab Maaeluministeeriumi haldusalasse ületoodud regionaalprogrammide alusel kohaliku elu edendamiseks toetuste andmise õiguslikud alused. Samuti ajakohastatakse ja täpsustatakse riigiabi, vähese tähtsusega abi ja muu toetuse andmisega seonduvat. Regionaalprogrammide rakendamise ja riigiabi andmisega seotud muudatused puudutavad eelkõige rakendavate asutuste tegevust, see tähendab abi andjaid.

Eelnõuga muudetakse ka tuulekaera tõrjeabinõude õiguslikke aluseid. Tuulekaer on kujunenud Eestis raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mis võib levida kiiresti ning põhjustada olulist majanduslikku kahju tarbeviljapõldudel. Tuulekaera tõrjumine on tõhus, kui tõrjet tehakse kompleksselt kogu põllumajandussektoris. Kehtiv kord ei aita piisavalt kiiresti tuulekaera levikut piirata ning selle levik Eestis ei ole vähenenud.

Raskesti tõrjutava umbrohu leviku efektiivsemaks tõkestamiseks kaotatakse põllumeeste bürokraatlikud kohustused teavitada tuulekaerast Põllumajandusametit ja koostada tuulekaera tõrjekava. Selle asemel saab ohtlikku umbrohtu asuda tõrjuma kohe, kui see põllule ilmub. Tuulekaera tõrjumisega seotud muudatused jõustuvad alates 1. aprillist 2017.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtumise karmistamine sõiduki joobes juhtimisse) eelnõuga (328 SE) karmistatakse karistust raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse põhjustamise eest joobeseisundis. Korduvalt sõiduki joobeseisundis juhtimise eest nähakse ette kohustuslik šokivangistus. Joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmise kestus viiakse paremini kooskõlla süüteo raskusega.

Eelnõuga stimuleeritakse esmakordseid rikkujaid hoiduma uutest süütegudest, luues võimaluse väärteokaristusest tingimisi vabaneda ja teatud tingimustel säilitada juhtimisõiguse. Lubatud alkoholi piirmäära ületamise korral saab süüdlase suunata katseajaks ravile, koolitusele või sotsiaalprogrammi.

Selleks, et muuta joobeseisundis juhi kaassõitjate väärtushinnanguid ühiskonna üldise heaolu nimel, eelkõige nende endi elu ja tervise huvides, nähakse ette täiendav regulatsioon nii liikluskasvatuse kui ka sõitja suhtumise osas. Eelnõuga sätestatakse täiendav kuriteokoosseis, kui raske liiklusõnnetuse põhjustanud juht sündmuskohalt põgeneb.

Justiitsminister Urmas Reinsalu andis ülevaate eelnõu peamistest abinõudest joobes juhtimise vähendamiseks. Reinsalu sõnul tõstetakse eelnõuga karistusmaksimumi joobeseisundis põhjustatud raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse korral. Kui praegu on karistusmaksimum kuni 5 aastat, siis eelnõuga on see 3–12 aastat. Lisakaristusena kehtestatakse juhtimisõiguse äravõtmisele alammäär kolm kuud.

„Korduvalt joobeseisundis juhtimise korral tuleb osa vangistust pöörata täitmisele, aga selle pikkus jääb kohtu otsustada. See võib olla mõned päevad, mõned nädalad, mõned kuud. See on nn šokivangistuse meetod kõige riskantsemale ja ohtlikumale rühmale,“ ütles Reinsalu. „Eesmärk ei ole, et vanglad täituksid tohutult retsidiivsete roolijoodikutega, vaid eesmärk on ikka see, et üldohtliku käitumisega inimeste osakaal ühiskonnas kahaneks,“ lisas Reinsalu.

Õiguskomisjoni liikme Hanno Pevkuri hinnangul tuleb õiguskomisjonis teise lugemise käigus eelnõuga põhjalikku tööd teha.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini sõnul Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Urmas Kruuse pidas vajalikuks jätta kohtule kaalutlusõigus karistuse määramisel. Ta ei toetanud automatiseeritud karistust, mis ei arvesta ühegi ümbritseva nüansiga.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Jüri Adamsi hinnangul ei tohiks kohtunikel ära võtta kaalutlusõigust karistuste määramisel. Tema hinnangul peaks tähelepanu pöörama noorsookasvatusele või analoogsetele programmidele.

Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, vangistusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (346 SE) näeb ette võimaluse, et kaitseväelasele määratud distsiplinaararesti on võimalik kanda lisaks Kaitseväe arestimajadele ka politsei arestimajades.

Aresti täideviimise kohaks valitakse võimalusel lähim politsei arestimaja. Arestimajja paigutamise korraldab Kaitsevägi, kelle eelarvest kompenseeritakse ka kaitseväelase arestis hoidmise kulu. Arvestuslikult suunatakse politsei arestimajadesse karistust kandma kuni 100 kaitseväelast aastas ja arest kestab keskmiselt seitse päeva. Peamisteks arestiga karistamise põhjusteks on alkoholi või narkootikumide kasutamine; omavolilise teenistusest puudumise eest; kaitseväeteenistuses vägivalla tarvitamise eest; sõjaväelise väljaõppe käigus saadud padrunite ja imitatsioonivahendite omastamise eest; korduva mitteallumise eest.

Muudatus võimaldab eelkõige riigi ressursse kasutada otstarbekamalt. Politsei arestimajade kasutamisega ei pea Kaitsevägi täiendavalt investeerima oma kinnipidamisruumide väljaehitamisse või korrashoidu, samuti säästetakse personalikulu.

Istungi stenogramm

Allikas: Riigikogu