"Eesti eesistumiseni on jäänud vähem kui pool aastat ja meiegi oleme oma prioriteedid selgeks mõelnud ja välja valinud. Kõiki keskkonnavaldkonna prioriteete ühendavateks märksõnadeks on puhtama ja säästlikuma elukeskkonna tagamine ning sellele eesmärgile aitavad meid lähemale nii ringmajanduse suunas liikumine kui ka näiteks erinevate kliima-alaste õigusaktide menetlemine. Ajal kui Eestis käib retooriline debatt teemal, kas me ikka täidame Pariisi lepet, on eesistumise ajal meie õlul mitmete asjassepuutuvate kliimapoliitika dokumentidega jõuline edasiliikumine," ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Eesti keskkonnavaldkonna prioriteedid eesistumise ajal on öko-innovatsioon ja Pariisi kliimaleppe elluviimine Euroopa Liidus.

Erinevate kliima õigusaktide eelnõudega tahab Euroopa Liit rakendada Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärki kliimamuutuste leevendamiseks. Selle jaoks vähendab EL kasvuhoonegaaside heidet 40% võrreldes 1990. aasta heite tasemega, milles leppisid riigipead ja peaministrid kokku 2014. aasta Euroopa Ülemkogul. Seda saavutatakse mitmete oluliste õigusaktide menetlemisega Euroopa Liidu tasemel, kus teisel poolaastal on Eestil oluline roll eesistujana.

"Teise teemana oleme lauale toonud öko-innovatsiooni. Paljudes keskkonnaküsimustes saaksime piiramise asemel rohkem keskenduda sellele, mis on konkreetsed ja ennast tõestanud uuenduslikud lahendused väljakutsetele ja kuidas nende laiemat kasutust Euroopa Liidu poliitika abil edendada. Öko-innovatsiooni puhul on tegu uutmoodi lahendustega, mis asendavad olemasolevaid tegevusi selliselt, et uus lahendus on majanduslikult kulu- ja ressursitõhusam ning sellel on väiksem keskkonna- või tervisemõju. Kui mitte nutikas Eesti, siis kes veel seda teemat oleks valmis vedama," selgitas Pomerants.

Keskkonnaminister Marko Pomerants kohtus Brüsselis ka Euroopa Parlamendi liikmetega, Euroopa Komisjoni kliima- ja energiavoliniku Miguel Arias Cañetega, Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi peadirektori Daniel Calleja Crespoga ja Rootsi keskkonnaministri Karolina Skog'iga.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 25.01.2017 pressiteade