Jaanuari Horisondis kirjutatakse Tallinna pättide koljudest, robotitest ja Marsile minekust

Horisondi 51. aastakäigu esimeses kaaneloos heidab 1994. aastal Tallinna võllamäelt leitud inimluid uurinud osteoarheoloog Martin Malve valgust kesk- ja varauusaegsetele karistusviisidele. Luubi alla võetud luud reedavad mõndagi huvitavat ka kurikaelte 500 aasta taguse elu kohta.

Intervjuus usutleb Horisont seekord värsket akadeemikut Maarja Kruusmaad, keda köidavad robotid ja inspireerib loodus. Juttu tuleb rahvusvahelisel teadusareenil tõsist huvi äratanud biorobootika keskuse robotelukatest, robootika laiematest arengusuundadest ja inimese suhestumisest üha enam meie igapäevaellu ilmuvate robotitega.

Ilmahuviliste seas tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb uues lugude sarjas lähemalt seda, kuidas ilm mõjutab eri eluvaldkondi. Alustuseks kirjeldab ta ilma ja kunsti vahelisi seoseid. Samuti teeb uue, kosmoseuuringutele keskenduva artiklisarjaga otsa lahti Horisondi kosmosekroonik Jüri Ivask. Avaloos "Marss - inimkonna järgmine sihtmärk kosmoses" vaeb ta viimasel ajal üha häälekamalt kõlanud inimese Marsile saatmise plaane.

Teadusloolase Ken Kallingu kirjutise keskmes on stalinlikus Nõukogude Liidus levinud pseudoõpetused bioloogias ehk nn lõssenkism. Materjaliteadlane Maido Merisalu selgitab oma artiklis lähemalt, kuidas töötatakse välja näiteks seadmete eluiga pikendavaid uusi materjale.

Horisondi värskes numbris jätkub "Sõna lugu", milles keelemees Udo Uibo tutvustab sõna "labane" tulekut eesti keelde. "Igameheteaduses" kutsutakse uurima gravitatsioonilaineid; Rubriigis "Huvitav Venemaa" on kõne all romantikust keiser Paul I. Muuseumipärlina tutvustatakse Tartu tähetornis hoitavat teleskoopi, millega avastati Uraan. "Dokument kõneleb" veergudel lahatakse 1930. aastate vallareformiga puhkenud vaidlusi Meeksi valla nime üle ja rubriigis "Teises maailmas" on mikroskoobi all õietolmuterad. Ühtlasi saab numbrist lugeda ehtekunstnik Tanel Veenre mõtteid tõejärgsest teadusest, Eesti õpilaste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju aastanumbrist 2017 erinevate arvude saamisega, ristsõna lahendamisel ja "Mälusärus".

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

Looduskaitsja Sacha Denchiga vestleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado (foto: Leho Luigujõe)

Loodusajakiri Kukus

Ajakiri Eesti Loodus on hoidnud neljas numbris silma peal inglannast looduskaitsja Sacha Denchi lennul piki väikeluikede rändeteed; kokku läbis vapper naine kolme kuu jooksul mootoriga paraplaanil üle 7000 km. Ta kohtus kõikjal kogukondade esindajatega, et jõuda selgusele, miks on väikeluige arvukus viimase paarikümne aastaga viiendiku võrra vähenenud. Sel neljapäeval kuulame Kuku raadio saates "Loodusajakiri" lõike salvestisest, mis on tehtud päeval, kui Sacha oli Tartus.

Uue nädala neljapäeval, 2. veebruaril, on Toomas Jüriado vestluspartneriks Eestimaa looduse fondi projekti "Soode kaitse ja taastamine" koordinaator Jüri-Ott Salm. Juttu tuleb sellest, miks taastatakse Eestis soid, mida kunagi suure vaevaga hoopis kuivendati.

Pilvelaev Eesti taevas (foto: Kadi Soo)

Teletornis on jutuõhtu pilvedest

Eesti Looduse fotonäituse raames toimub täna kell 18 Tallinna teletornis ilmateadlase Jüri Kameniku jutuõhtu "Pilved - meie igapäevased kaaslased". Loeng on kõigile eelregistreerunud osalejatele tasuta, tulekust saab teada anda teletorni veebilehel. Tund enne loengut on võimalus fotonäitusega tutvuda sooduspileti hinnaga. Väljapanek koosneb Eesti Looduse fotovõistluse auhinnatud piltidest, näitus on lahti kuni 16. aprillini.

Eesti Looduse lugejamängu uus voor saates "Osoon"

Eelmise nädala esmaspäeval eetris olnud "Osooni" saates anti teada Eesti Looduse lugejamängu 5. küsimus. Vaata 16. jaanuari saadet ETV portaalist, loe Eesti Looduse jaanuarinumbrit ja saada vastus teele! Vastust ootame hiljemalt 2. veebruaril aadressil osoon@loodusajakiri.ee või tavapostiga: Eesti Loodus, Veski 4, 51005 Tartu.

Iga vooru õigesti vastanute vahel loosime välja sisuka loodusraamatu. Vähemalt viiest voorust osa võtnute vahel läheb maikuus loosi ajakirja aastatellimus ja kõigi osalejate vahel kaks pääset koos kaaslasega botaanilisele loodusretkele Puhtu-Laelatu looduskaitsealal meie peatoimetaja Toomas Kuke juhendusel. Ühtlasi loosib "Osooni" meeskond kõigi osalejate vahel välja mullu ilmunud "Koržetsi suure kalaraamatu".

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi tegemas digikoopiat Horisondi kõige esimesest numbrist (foto: Arno Mikkor)

Horisondi numbrid on digiteeritud

Kõik aegade jooksul ilmunud Horisondi numbrid on nüüdseks digiteeritud ja huvilistele rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR vabalt kättesaadavad (www.digar.ee, otsingusõnaga "horisont"). Elektroonsetes ajakirjades saab teha sisuotsingut nii ühe kui ka mitme numbri kohta, samuti saab DIGARi vaaturis lehekülgi suurendada, kaotamata seejuures pildi teravust. Digiteeritud Horisontidele viitavad lingid ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nilb.ee) ja elektronkalatoogis ESTER (ester.ee). Ühtlasi juhatab ajakirjade sisuni Google'i otsimootor. Horisontide digiteerimist toetas haridus- ja teadusministeerium ning Eesti teadusagentuur.

EESTI SÕNUMEID

Keskkonnategija Peeter Hermik koos keskkonnaministri Marko Pomerantsiga (foto: Jake Farra)

Keskkonnaministeerium andis parima keskkonnateo tiitli puisniitude hoolduse eest Peeter Hermikule

Eelmise aasta parimaks keskkonnateoks valis keskkonnaministeerium Peeter Hermiku korraldatud puisniitude taastamise Matsalu rahvuspargis. Läänemaalt pärit Peeter Hermik on rahvuspargis korrastanud ligi 10 hektarit puisniitu. See keskkonnategu võitis ülekaalukalt ka rahvahääletuse. Hermik sai auhinnaks 5000 eurot ja õiguse kasutada keskkonnamärgist.

Üldvõitja kõrval tunnustati veel nelja ettevõtmist, sh kotkaklubi pesakaamerate projekti. Huvi veebikaamerate vahendusel linnuelu jälgida on olnud väga suur, näiteks merikotka pesakaamera kogus mullu pesitsusajal üle 10 miljoni veebikliki.

Ühtlasi tunnustati Eesti kalastajate seltsi kalade kaitse eest ja mittetulundusühingut Organic Estonia Mahe-Eesti projekti eest. Organic Estonia siht on saada mahetunnustus 51 protsendile Eesti pindalast, praegu hõlmavad sellised alad 30 protsenti. Ära märgiti Vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste korraldatud aktsioon "Kohv käib tassi", millega vähendati ühekorratopside tarvitust kohvikutes ja teistes asutustes.

Selgus ka aasta kõige keskkonnahoidlikum ettevõte: üldvõitjaks pärjati OÜ Starship Technologies. Selle meeskond lõi ja tõi mullu turule maailma esimese robotpakikandja. Starship Technologies sai KIK-ilt auhinnaks 35 000 eurot, mille eest saab ettevõte edendada keskkonnahoidlikkust.

Peale keskkonnahoidlikuima ettevõtte üldvõitja selgitati välja tublimad kolmes kategoorias. Keskkonnahoidliku toote või teenuse vallas tunnustati osaühingut Epokate, kes on välja töötanud põrandakattevaigu, mis ei sisalda hormonaalsüsteemi kahjustavat ohtlikku ainet (4-nonüülfenooli). Samuti sai tiitli Estko, kellel esimese ettevõttena Eestis on peaaegu kõikides puhastusvahendite tooterühmades EL ökomärgisega tooteid (EL Lilleke). Veel anti kategoorias välja kaks eripreemiat. Ettevõte Nordic Botanical on paistnud silma selle poolest, et aitab Tartu ülikooli botaanika- ja ökoloogiapädevust rakendada praktilises looduskaitses ja maastikukujunduses. OÜ Fanner rajas aga mullu Pärnusse Eesti ja Baltikumi esimese pakendivaba toidupoe Paljas Pala. Pood sai võistlustules olnud ettevõtetest enim hääli ka rahvahääletusel.

Teises, keskkonnasõbraliku tootmisprotsessi kategoorias võitis aktsiaselts Lennuliiklusteenindus vabalt planeeritavate marsruutidega õhuruumi projekti eest. Selle projekti abil saab Euroopa õhuruumi tõhusamalt kasutada. Näiteks paraneb lennuplaani ja -trajektoori kokkulangevus, mis omakorda võimaldab paremini prognoosida lennu kulgu. Keskkonnajuhtimise vallas läks võit aktsiaseltsile Ensto Ensek, kes on koos Soome kolleegidega välja töötanud Ensto Green Office'i kontseptsiooni.

Keskkonnaministeerium

Sookurg Ahja 5 on pildil kõige vasakpoolsem (foto: Maxence Lamoureux)

Noort satelliidikurge on nähtud Etioopias

Jaanuari keskel saabus kureuurijatele rõõmusõnum, et noor sookurg Ahja 5 on edukalt talvitamas Etioopias Addis Abebast 15 km põhja pool Sululta linna lähedal. Lind püüti mullu 6. juulil Ahja küla juures ja märgistati värviliste jalarõngastega. Tema jalale kinniti ka Leedu firma Ornitela 40 g kaaluv päikesepatareiga GSM/GPRS satelliitsaatja.

Kurepoeg alustas koos perega Ahjalt rännet 19. septembril ja lendas üle Läti, Valgevene, Ukraina, Ungari, Serbia, Montenegro, Albaania, Vahemere ja Liibüa. 26. novembril jõudis kurg Sudaani kaguossa, kus andmeside kahjuks katkes. Põhjus oli selles, et saatja töötab põhiliselt GSM võrgustikus, kuid Ornitela firmal ei ole Aafrikas kohalike mobiilsidefirmadega andmesidelepingut. Sestap ei olnud Ahja 5 teekonna kohta teavet teel Sudaanist Etioopiasse, andmeside puudub ka praegu. Need andmed on võimalik kätte saada hiljem, kui lind jõuab kojurändel sobivasse andmesidevõrku.

Sõnumi meie sookure Ahja 5 kohta saatis kureuurija Aivar Leitole Prantsuse filmimeeskond. Prantslased teevad Etioopias dokumentaalfilmi sookure rännetest ja eri rahvaste kuremütoloogiast. Meie sookurgede ja teiste lindude rändeid saab jälgida lindude rände veebilehel.

Linnuhuviliste list / Loodusajakiri

Metsloomadest on Kose ökodukti kõige agaramad kasutajad rebased (allikas: uuringu aruanne)

Sihtliik põder ei ole Eesti esimest rohesilda heaks pidanud

Möödunud aasta lõpus avaldati seirearuanne Aruvalla‒Kose teelõigu loomarajatiste kasutatavuse ja tõhususe kohta. Kõnealune 13,4 km pikkune maanteelõik ristub mitme olulise suurulukite liikumisrajaga: Pirita jõeoru, Kolu põtrade rändekoridori ja Kose-Risti metsaalaga. Autoliiklus on selles kohas kiire ja tihe. 2015. aastal loendati valdaval osal lõigust aasta keskmisena üle 11 000 sõiduki ööpäevas. Kui liiklussagedus suureneb üle 10 000 sõiduki ööpäevas, muutub teelõik enamikule loomaliikidele ületamatuks tõkkeks. Seepärast on tee projekteerimise käigus peetud vajalikuks mitmesuguste loomarajatiste olemasolu: tarad, väikeulukitunnelid, tagasihüppekohad, sillaalused kallasrajad ja ökodukt. Et hinnata nende rajatiste tõhusust, võeti vaatluse alla nende kasutatavus.

Vaatlusi loomarajatistel ja nende läheduses tegi Eesti looduseuurijate selts 2015. aasta jaanuari lõpust kuni mullu oktoobri lõpuni. Igal nädalal märgiti üles kodu- ja metsloomade liikumine ning jäljed teelõigul paiknevates loomarajatistes. Peaaegu kaks aastat tehtud seire hõlmas jälje-, karva-, ekskremendi- või muude asjakohaste tunnuste loendust. Rohesillal ja ajuti ka muudel rajatistel kasutati rajakaameraid.

Seireandmete põhjal on Kose ökodukti kõige rohkem ületanud kassid ja rebased, vastavalt 542 ja 516 ületust. Seevastu sihtliik põder, kelle oluline rändetee samast kohast varem kulges, ei ole kordagi rohesilda kasutanud ega ka selle lähedusse tulnud. Ökodukti on kasutanud veel metskitsed (170 ületust), metssead (181), kährikud (89), jänesed (18), metsnugis (2), siil (3), aga ühel korral ka mäger, üllatuslikult veel hunt (10) ja ilves (2). Sillalt on korduvalt üle jalutanud koerad.

Loomarajatiste kasutatavuse ja tõhususe aruande leiab maanteeameti veebilehelt www.mnt.ee, valides "Tee" menüü alt keskkonnamõjude valdkonna ja seejärel eluslooduse teema.

Loodusajakiri

Seireandmete järgi on Eesti metsades vähenenud isegi kõige tavalisemate metsalindude arvukus. Pildil on metskiuru poeg (foto: Katre Palo)

Eesti metsadest kaob keskmiselt 60 000 linnupaari aastas

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist liikidest on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi sellised, kelle kaitse ja soodsa seisundi eest on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja kavandatavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984‒2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on kahaneva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui suureneva arvukusega liike. Pikaajalise haudelindude seire järgi väheneb isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukus. Kohapealsete mõjude tähtsust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete ehk aasta ringi siin elutsevate metsaliikide arvukus.

Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsalaamade killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele. Metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on tunduvalt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

EOÜ

Maaeluministeeriumis tutvustati Mahe-Eesti ideekavandit

Maaeluministeerium korraldas põllumajandus-, toidu- ja mahepõllumajanduse organisatsioonidele, turismi- ja metsandussektori ühendustele, toitlustajatele, ministeeriumidele, ettevõtluse arendamise ja maaelu edendamise sihtasutusele ning Eesti kaubandus-tööstuskojale kohtumise, et tutvustada Eesti mahemajanduse tervikprogrammi (Organic Estonia) ideekavandit. Kohtumisel osalenud huvirühmad toetasid ministeeriumi ettepanekut hakata ellu viima Mahe-Eesti programmi ning luua selle tarbeks meeskond.

Programm võimaldaks anda sisu puhta ja maheda riigi kuvandile, ühendades mahemajanduse serditud valdkonnad tervikuks. Mahesektor ei hõlma üksnes mahepõllumajandust, -toitu ja -toitlustamist, vaid ka ökoturismi ja loodusfarmaatsiat, metsa ja bioressurssi, aga ka teemakohast innovatsiooni, teadust ja haridust.

Mahetoodangu järele on maailmas üha kasvav nõudlus, kuid väikeriigina tuleb meil hoolega kaaluda, mida on mõttekas toota ja kuhu seda müüa. Seepärast on maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu sõnul esmalt kavas koostada maheekspordi suurendamise tegevuskava, mis hõlmaks ekspordiks sobilike mahetoodete ja nende võimalike sihtturgude analüüsi. Mahemajanduse tervikprogrammis on sihiks seatud kasvatada viie aastaga maheeksport vähemalt 100 miljoni euroni, luues ligikaudu 800 töökohta maapiirkondades põllumajandussfääris, ning saavutada mahetunnustus 51% riigi pindalale.

Mahetoodete ja -teenuste ekspordi suurendamine on kirjas ka valitsusliidu aluspõhimõtetes aastateks 2016‒2019 ja vabariigi valitsuse saja päeva plaanis. Samuti leiab selle vabariigi valitsuse tegevuskavast aastateks 2016‒2019 järgmises sõnastuses: kasutades Eesti puhtast keskkonnast tulenevat konkurentsieelist, arendame mahetoodete ja -teenuste eksporti, mis loob Eesti eri paigus uusi töökohti.

Maaeluministeerium

LNG (Liquefied natural gas) on veeldatud looduslik gaas, mis saadakse maagaasi jahutamisel -160 °C (allikas: steelheadlng.com)

Jaanuarist sõidavad Võrumaal säästlikud gaasibussid

Jaanuari alguses sai Võrus kasutusloa Baltikumis esimene LNG (Liguefied natural gas) baasil toimiv surugaasitankla ehk CNG-tankla (compressed natural gas), mis andis ühtlasi rohelise tee Võrumaa inimesi teenindama hakkavatele gaasibussidele. Kuna Võru maakonnas ei ole maagaasi ülekandevõrku, tuleb see tanklasse vedada veokitega. Neisse laetakse maagaas vedelal ehk LNG kujul, mis on ainulaadne tehniline lahendus. Kõiki surugaasitanklaid saab tulevikus kasutada ka biometaani tankimiseks, biometaani on võimalik toota aga Eestis kohapeal.

Tankla rajaja Alexela juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul on riigi suund hankida gaasibussid ainuõige. Mitu Euroopa linna on juba keelanud diiselsõidukite kasutamise linnas. Eesti teeb keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõtu vallas aga esimesi samme. Peale Võru on surugaasitanklad olemas Tallinnas Mustamäel ja Sõjamäel ning Tartus, Pärnus ja Narvas. Ühtlasi ehitatakse neid tänavu juurde, näiteks Alexelal on kavas rajada CNG-tanklad Tallinna kesklinna ja Lasnamäele ning Tallinna ringteele, Jüri alevikku.

Uudistaja

Humana kauplus Valgas (foto: Humana Estonia)

Eestimaalased annetasid mullu üle miljoni kilo riideid ja jalatseid

Eelmisel aastal kogus Humana sortimiskeskus Eestis 1 033 646 kg riideid, jalatseid ja kodutekstiili. Kogumismaht kasvas 2015. aastaga võrreldes 15%. Üle poole kõigist annetatud riietest - 545 tonni - koguti Tallinna jäätmekeskuse kogumiskonteinerite kaudu, mis peale pealinna asuvad ka lähivaldades, kokku 32 asukohas. Välikogumine suurenes võrreldes 2015. aastaga tervelt 30%.

Eestis kogutud riideannetused hõlmavad Humana sortimiskeskuse toorainest kümnendiku. Aasta jooksul sorditakse keskuses üle 10 000 tonni riideid, millest pool suunatakse ümbertöötlusse, 12% jõuab Humana kauplustesse Eestis ja sama palju läheb annetusena partnerorganisatsioonidele Aafrika riikides.

Eesti riigi jäätmekava 2014‒2020 kõige olulisem osa on vähendada jäätmeteket nii kodudes kui ka ettevõtetes. Riideannetuste suurenemine näitab inimeste teadlikkuse tõusu, et kasutatud rõivad ei ole prügi, vaid taaskasutatav või taastöödeldav materjal.

Humana Estonia

TASUB OSALEDA

Rasvatihane (foto: Kristjan Osbek / Wikipedia)

Tartus saab ülevaate mullusest tihaseaastast

Homme, 26. jaanuaril kell 17.15 algab Eesti looduseuurijate seltsis (Struve 2, Tartu) loodusõhtu, kus ornitoloog Margus Ots räägib meie tihastest ja teeb kokkuvõtte möödunud tihaseaastast. Kõik huvilised on oodatud.

EOÜ

Entomoloog Aare Lindt (foto: Eesti loodusmuuseum)

Uudishimulike loodusklubi alustab liblikauurija seiklustega

Eesti loodusmuuseumis seni tegutsenud seenioride loodusklubi muutub nüüdsest uudishimulike loodusklubiks, kuhu on oodatud igas vanuses huvilised. Esimene kohtumine toimub reedel, 27. jaanuaril kell 15. Külla tuleb entomoloog Aare Lindt, kes räägib oma ekspeditsioonidest nii Eestis kui ka laias maailmas ning arutleb selle üle, mis on entomoloogi töö ja miks on vaja liblikaid koguda.

Loodusklubis kohtutakse kord kuus, sissepääsuks tuleb osta muuseumipilet. Kuna 27. jaanuaril on ka muuseumi tasuta külastuspäev, siis tasub kindlasti uudistama tulla. Ilma piletit ostmata saab loodusmuuseumis käia iga kvartali esimese kuu (jaanuari, aprilli, juuli ja oktoobri) viimasel reedel ja rahvusvahelisel muuseumipäeval 18. mail.

Eesti loodusmuuseum

Aialinnuvaatlust on kõige lihtsam teha lindude toidulaua läheduses (foto: Katre Palo)

Talvine aialinnuvaatlus

Nädala lõpus, 27.‒29. jaanuaril, toimub talvine aialinnuvaatlus, millest saab osa võtta igaüks. Selleks tuleb valida sobiv vaatluspäev, leida vaatluskoht koduaias või pargis (soovitatavalt lindude toitmiskoha läheduses), panna valitud tunni jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. Vaatlused saab edastada ankeedi kaudu aialinnuvaatluse teemalehel või ankeet printida ja saata postiga hiljemalt 6. veebruariks aadressil Eesti ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005, märgusõna "Talvine aialinnuvaatlus 2017". Vaatlusankeedi leiab ka Eesti Looduse jaanuarinumbrist.

EOÜ

Tallinnas peetakse üleilmse koristuspäeva konverentsi

Reedel ja laupäeval peetakse Tallinnas "Teeme ära!" rahvusvaheline konverents "Connecting Heroes", kus osalevad maailmakoristuse eestvedajad 65 riigist. Konverentsile enam registreeruda ei saa, kuid kõigil huvilistel on võimalik sellest osa saada Facebooki-ülekande vahendusel. Otseülekannet saab jälgida aktsiooni FB-lehel.

Reedel, 27. jaanuaril kell 14.10 algab arutlusring "Maailm upub prügisse ‒ kelle probleem see on?", millest võtab osa ka vabariigi president Kersti Kaljulaid. Ühtlasi saab konverentsi käigus kuulata rahvusvahelise tahke prügi assotsiatsiooni (ISWA) presidenti Antonis Mavropoulosi, ajakirja National Geographic noore uurija stipendiaati Asher Jay'd ja veebipõhise prügiplatvormi Litterati loojat Jeff Kirschnerit. Video vahendusel ütleb tervitussõnad Euroopa Komisjoni keskkonna-, kalandus- ja merendusvolinik Karmenu Vella. Avalikkuse ette tuuakse ka World Cleanup Day tootemark ning tutvustatakse, kuidas kasutada tehnoloogiat, et koristuspäev paremini õnnestuks. Konverentsi ajakava leiab maailmakoristuse portaalist.

Üleilmne koristuspäev Let's do it! World on 8. septembril 2018. Korraga osaleb 150 riiki ning koristuspäevast saab üks Eesti vabariigi 100. sünnipäeva rahvusvahelisi tähtsündmusi.

Uudistaja

Märgalade päeva puhul korraldatakse sooretkevõistlus

Eestimaa looduse fond kutsub osalema aktsioonis "Astu sohu!" ehk ette võtma sooretke ning kirja panema sooteemalisi lugusid. Sellega tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva, mis on 2. veebruaril.

Retkesihiks oleva soo saab igaüks ise valida, kasutades kaardirakendust. Samuti võib minna mõnele RMK õppe- või matkarajale: teavet leiab riigimetsa majandamise keskuse loodusega koos portaalist. Kuna märgaladele on pühendatud terve nädal 30. jaanuarist kuni 5. veebruarini, on võimalus valida matkapäev selles vahemikus.

Et kogutud muljetest saaksid osa ka teised soohuvilised, ootab ELF soomatkast selfie-pilti, mille juurde tuleb ära märkida soo nimi, kus foto on tehtud. Võimaluse korral tuleks saata koordinaadid või siduda pilt asukohaga ( geotag'i kohta loe siit), et oleks lihtne seda kaardile kanda.

Aktsiooni raames kogutavad lood teemal "Minu ja meie sood" võivad pärineda nii tänavusest kui ka mõnest varasemast aastast ning olla enda või näiteks vanaema-vanaisa varamust. Lugusid võib olla ka mitu. Fotod ja lood tuleb ära saata hiljemalt 7. veebruariks aadressil elf@elfond.ee. Juurde märkida kontaktandmed, koolide puhul ka klass ja kooli nimi. Kõikide pildi ja loo saatnud klasside vahel loositakse välja kolm kevadist matkapäeva sootaastamisaladele koos retkejuhi, toitlustuse ning kokkuleppel ka transpordiga. Teiste fotode ja lugude saatjate vahel lähevad loosi ELFi talgute tuusikud (vt http://talgud.ee). Kõik pildid ja kirjutised pannakse üles ürituse veebilehele.

ELF

Merefoorumil on kõne all viikingiaegne idakaubandus

Vastlakuu esimesel teisipäeval, 7. veebruaril kell 18 kogunetakse taas Eesti meremuuseumi merefoorumile. Sel korral tuleb juttu viikingiaegsetest käikudest Läänemere idakaldale; keskendutakse viikingite kaubateedele Baltikumi kaudu. Tallinna ülikooli ajaloo-, arheoloogia- ja kunstiajalookeskuse vanemteadur Marika Mägi püstitab muu hulgas uusi hüpoteese Eesti ala osaluse kohta ida ja lääne vahelises suhtluses viikingiajal. Üritus on kõigile tasuta, registreeruda saab muuseumi veebilehel. Lennusadam on ajavahemikus 30.01-27.02 remondi tõttu suletud, seetõttu peetakse merefoorum Paksus Margareetas.

Eesti meremuuseum

Mullu said põhikooliastmes I preemia Martin Vesberg (fotol) ja Art Villem Adojaan (allikas: ETAG/Youtube)

Teadusagentuur ootab võistlusele õpilaste uurimistöid

Eesti teadusagentuur kutsub õpilasi esitama oma uurimistööd 2017. aasta õpilaste teadustööde riiklikule võistlusele. Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts. Võistluse lõppvoor, kus ühtlasi jagatakse auhindu, peetakse õpilaste teadusfestivalil 27.‒28. aprillil Tallinna lauluväljakul. Preemiasaajad kuulutatakse välja festivali teisel päeval. Preemiafond on 11 400 eurot.

Võistlusele saabunud töid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Rahalised auhinnad on ette nähtud ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele. Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste võistlusele ning rahvusvahelisele teadusmessile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Samuti avaneb võimalus osaleda noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi Alpides ja Šveitsi talendifoorumil. Rohkem teavet leiab Eesti teadusagentuuri teemalehelt.

ETAG

Baeri Vahemere-ekpeditsiooni näitust saab uudistada Tartus Vanemuise 46 (foto: Andres Tennus / TÜ)

Näitusel saab tutvuda Karl Ernst von Baeri Vahemere-ekspeditsiooniga

Eesti ühe silmapaistvaima loodus- ja arstiteadlase Karl Ernst von Baeri sünnist möödub tänavu veebruaris 225 aastat. Tartu ülikooli õppehoones Vanemuise 46 (dekanaadi koridoris) on selle puhul üles seatud näitus "Kaugelt põhjast Vahemere äärde: Karl Ernst von Baer Itaalias 1845‒1846". Näitus tutvustab tuntud ekspeditsiooni ja selle käigus avastatud uusi mereelustikuliike.

Näituse ühe koostaja, Tartu ülikooli teadusloolase Erki Tammiksaare sõnul on Baeri Vahemere-ekspeditsioon teadusajaloos äärmiselt oluline. Seda võib nimetada esimeseks süsteemseks katseks uurida selle mere veealust elustikku. Väljapanekul saabki näha reproduktsioone ekspeditsioonil tehtud liikide joonistustest. Näitus valmis 2015. aastal Itaalias, kus seda eksponeeriti Trieste ja Genova loodusmuuseumis. Eestisse aitas selle tuua Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Väljapanekut saab vaadata kuni 30. juunini.

TÜ loodusmuuseum

Gruusia üks hüdroelektrijaamadest, millest kinoõhtul näidatavas filmis ka juttu tuleb (pildil kaader filmist)

Kinoõhtul vaadatakse filmi energiatööstusest keset loodust

Eesti roheline liikumine kutsub 7. veebruaril kell 19 Tallinna kinomajja (Müürivahe 50) filmiõhtule, kus suurel ekraanil vaadatakse dokumentaalfilmi "Sädemete jõed". See on lugu Gruusia hüdroelektrijaamade probleemidest kohaliku keskkonnaaktivisti Dato Chipashvili silme läbi. Pärast kinoseanssi arutletakse filmi teemadel selle autori Anna Gavronskiga.

Film on valminud MTÜ Mondo kaasabil ning linastus osana dokumentaalfilmide sarjast "Meie maailm" ETV ekraanil. Oma panuse filmi valmimisse on andnud ka Eesti roheline liikumine, kes toetab Gruusia aktiviste. Sissepääs filmiõhule on tasuta.

ERL

Müstilise ürgmere asukad Eesti loodusmuuseumis

Eesti loodusmuuseumis on avatud näitus "Müstiline ürgmeri", mis kutsub avastama salapärast merepõhja 600 miljoni aasta tagustest aegadest tänapäevani. Väljapaneku keskmes on nüüdseks välja surnud mereasukad, kelle elust, olust ja välimusest saab aimu fossiilide põhjal modelleeritud videotest. Ühtlasi on näitusel mitme meetri suurused ürgsete mereelukate mudelid, mis näitavad, kui suureks kunagised veeasukad võisid kasvada. Samuti leiab saalist valiku fossiile loodusmuuseumi kogudest, sh käsijalgseid, koralle, tigusid, soontaimi ja sammalloomi. Näitus on lahti 2018. aasta märtsini.

Eesti loodusmuuseum

MAAILMAST

Pehmete talvede tõttu on Tartu maraton sel sajandil mitmel korral ära jäänud, sealhulgas mullu, 2016. a talvel (foto: WikedKentaur / Wikimedia)

2016. aasta oli maakeral rekordsoe

Nii NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) kui ka NASA teadlased on välja arvutanud, et 2016. aasta oli Maal kõige soojem aasta mõõtmise ajaloos. 2015. a lõpus möllanud El Niño andis 2016. aastale paraja hoo sisse. Kaheksa kuud järjest, jaanuarist augustini, oli maakera pidevate sooja- ja kuumalainete võimuses. Nii pole ka imestada, et maakera keskmine õhutemperatuur oli mullu kõrgem kui kunagi varem alates 1880. aastast, mil tehti algust järjepidevate vaatlustega.

2016. aastal oli Maa ja ookeanipinna keskmine temperatuur 14,83 ºC, mis on 0,94 ºC kõrgem 20. sajandi keskmisest ja 0,04 ºC kõrgem senisest rekordiaastast, 2015. aastast. Sel sajandil on rekord purunenud koguni viiel korral: 2005, 2010, 2014, 2015 ja 2016.

Hoolimata El Niño vastandnähtuse La Niña jahutavast mõjust aasta lõpuosas oli möödunud detsember siiski soojuse poolest kolmas mõõtmiste ajaloos: kuu keskmine temperatuur oli 0,8 kraadipügala võrra kõrgem 20. sajandi keskmisest.

Euroopas oli mullu soojuselt kolmas aasta pärast rekordilist 2014. aastat ja teist kohta hoidvat 2015. aastat siinsete mõõtmiste 107-aastases ajaloos. Rekordiliselt soe oli aga Euroopa mullune talv (2015. a detsember kuni 2016. a veebruar).

NOAA

Raudkuklane koduteel: uuringu järgi põhineb tema ruumitaju objektide suhetel ruumis (foto: Mathias Crumbholz / Wikipedia)

Ruumitaju võimaldab sipelgatel hästi orienteeruda

Sipelgad on tuntud kui head orienteerujad. Mis seda võimaldab? Ehkki nende aju on väiksem kui nõelapea, suudavad nad maa- ja taevamärke lugedes jätta meelde pika kodutee. Uute uuringute järgi kasutavad sipelgad korraga mitut ajupiirkonda, seega on putukate aju eeldatust palju keerukam.

Seni arvasid käitumisteadlased, et sipelgad jätavad oma teekonna meelde silma võrkkestale projitseeritud mustrina - nende ruumitaju on enesekeskne. Selle hüpoteesi alusel peaksid sipelgad oma keha alati seadma kindlas suunas - vastupidi algsele liikumissuunale -, et meelde jäetud teed pidi koju tagasi jõuda.

Kuid sipelgad kõnnivad tihti ka tagurpidi ja leiavad sellegipoolest kodu üles. Kas nad tunnevad õige tee ära ka siis, kui liiguvad vastassuunas? Kas sipelgad tajuvad ruumisuhteid, olenemata oma kehaasendist? Et leida vastus nendele küsimustele, uurisid teadlased üht Andaluusia kõrbesipelgat ( Cataglyphis velox), kes on tuntud hea orienteerumisvõime poolest. Kõigepealt lasti sipelgatel tutvuda teekonnaga, mille vältel tuli teha üks 90-kraadine pööre. Pärast ühepäevast treeningut suutsid sipelgad probleemideta leida õige tee ka siis, kui neil oli kandamiks kerge küpsisepuru. Aga need sipelgad, kellele oli antud raskem küpsisetükk, mida tuli tagurpidi liikudes enda järel vedada, ei suutnud pööret käigu pealt sooritada.

Raske koormaga sipelgad toimisid teistmoodi: kõndisid pisut maad tagurpidi, panid seejärel kandami maha, pöörasid ringi ja uurisid ümbrust, olles peaga liikumissuunas. Siis võtsid nad uuesti pala ja asusid seda enda järel vedama, liikudes nüüd õiges suunas. Seega on nendele sipelgatele tähtis kehaasend liikumissuuna suhtes, kuid nad on suutelised uue teekonna meelde jätma ja seda tagurpidi liikudes järgima.

Teises katses rakendati peeglit, et peegeldada päikesevalgust. Ilmnes, et tagurpidi liikudes orienteeruvad sipelgad taevamärkide järgi. Pealegi ei mineta sipelgad õiget kurssi, olenemata oma kehaasendist liikumissuuna suhtes: nad võivad liikuda otse edasi, tagurpidi või külg ees. Kui suund on kord meelde jäetud, suudavad nad püsida valitud kursil. Niisiis, uuringute järgi võimaldab sipelgatel teekonna meelde jätta väline ehk allotsentriline taustsüsteem: nende ruumitaju põhineb objektide omavahelistel suhetel ruumis.

Current Biology / Loodusajakiri

Allikas: MTÜ Loodusajakirja uudiskiri