"Tänavuse märgalade päeva üleskutse on väärtustada märgalasid kui loodusõnnetuste riskide maandajaid. Viiest märgalade tüübist, mis aitavad ennetada üleujutustega tekkivaid kahjusid, on Eestis levinud jõgede luhad, lammialad ja sood. Märgalade hulka kuuluvad lisaks ka siseveekogud, rannaniidud, roostikud ja madalad merealad. Meie jaoks on oluline pidada silmas nende väärtuslike ökosüsteemide rolli nii globaalselt kui ka meie igapäevaelus," lausus Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Looduslikuna säilinud soid, mida mujal maailmas napib, leidub Eestis veel rohkesti, ent nad väärivad tähelepanu ja kaitset. Eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on kuivendusest mõjutatud ligi 70% Eesti soodest, osa neist aladest on ka turbakaevandustest mahajäetud nn jääksood. Tänasel päeval teostatakse mitmetes kuivendusega rikutud Eesti soodes taastamistöid, sest sood on lisaks elurikkuse ja puhta vee säilitamisele ka väga olulised süsiniku talletajad.

"Selleks, et inimesed teadvustaksid märgalade olulisust, on vaja neile juba lapsest saati jagada teadmisi märgalade tähtsuse kohta. Meie keskkonnahariduse spetsialistid pakuvad aastaringselt õpilastele tasuta õppeprogramme, kus vastavalt piirkonnale kujunevad kevadest sügiseni õpikeskkonnaks sood ja rabad, jõgede ja järvede ümbrus ning rannikumeri koos rannaniitudega. Talviti saab aga matkata räätsadega näiteks Alam-Pedja, Endla, Iisaku või Soomaa rabas," rääkis Maris Kivistik.

Märgalade päeva tähistatakse 4. veebruaril Soomaa rahvuspargis matkaga Tõramaa puisniidul, kus külastatakse vaatetorni ja räägitakse Soomaa elu ilust ja keerulisusest "viiendal aastaajal". Märgalade olemust ja olulisust vahendab loodusfotograaf Tarmo Mikusaar.

5. veebruaril matkatakse räätsadega või jalgsi Kaasikjärve raba taastamisalal Endla looduskaitsealal ning jagatakse teadmisi ja kogemusi soode taastamisest.

9. veebruaril toimub Pärnus keskkonnahariduse ümarlaud teemal "Kuidas toimida hädasoleva metsloomaga?", kus arutletakse märgalade elustikuga seotud probleeme.

11. veebruaril võetakse ette räätsamatk Lagesoos, Valgamaal, kus uuritakse, mis saab neist soodest, kus varemalt on turvast kaevandatud.

Täpsem info sündmustest on leitav Keskkonnaameti kodulehelt. Kõik sündmused on osalejatele tasuta, ent eelnevalt on vajalik registreeruda. Samuti on Keskkonnaameti kodulehelt leitavad märgaladega seotud õppematerjalid.

Märgalade päeva tähistatakse 2. veebruarist 1971, mil sõlmiti Iraani linnas Ramsaris esimene riikidevaheline looduskaitselepe, mille eesmärk on märgalade säästlik kasutus ja kaitse. Ramsari leppega on tänaseks ühinenud 169 riiki kokku 2 252 alaga. Eesti ühines leppega 1994. aastal ja rahvusvaheliselt tähtsate märgalade ehk nn Ramsari alade hulka kuulub meilt 17 märgala.

Allikas: Keskkonnaameti 31.01.2017 pressiteade