Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu.

Euroopa Liidu riike esindab WTO-s Euroopa Komisjon

EL liikmesriigid on delegeerinud kaubandusküsimustes pädevuse Euroopa Komisjonile, seega algatab ja esindab Euroopa Liidu riike kõikides kaubandusvaidlustes kolmandate riikidega Euroopa Komisjon.

Kogudes kokku argumendid ning faktid ja info reaalselt aset leidnud sündmuste kohta, esitas EL vaide WTO-le. Euroopa Liit oli ja on veendunud, et seades taolisi kaubanduspiiranguid, rikub Venemaa nii WTO sanitar- ja fütosanitaarlepet (SPS leping), kui ka Venemaa WTO liitumislepet, mis sätestas selged reeglid SPS alaste impordipiirangute seadmiseks. Sigade Aafrika katk on loomahaigus, mille tuvastamise korral rakendatakse Euroopa Liidus haiguse leviku piiramiseks konkreetseid Maailma Loomaterviseorganisatsiooni OIE reeglitest lähtuvaid tõrjemeetmeid. Alates esimeste seakatku juhtumite tuvastamisest rakendati Balti-Poola regioonis koostöös Euroopa Komisjoniga nn tsoneerimise (regionaliseerimise) süsteem, et võimaldada haigusvabadest piirkondadest sigade ja sealiha ning nendest valmistatud toodete turustamisega jätkata.

Vaidluse keskmes oli küsimus tsoneerimise tunnustamisest

EL-Venemaa WTO mahuka ja juriidilistest nüanssidest tulvil kohtuvaidluse keskmes oligi tegelikult küsimus, kas Venemaal oli õigus keelduda EL poolt nelja nakatunud riigi tsoneerimisplaanist (mis garanteerisid, et osa nende riikide territooriumist on seakatkuvabad) või ei olnud Venemaal sellist õigust.

Selleks, et otsusele jõua, tuli kõigepealt WTO paneelil (nö kohtu teine faas) kuulata ära mõlema poole argumendid, lähtudes WTO SPS lepingu vastavatest artiklitest ja neid tõlgendada.

Apellatsioonikohus kinnitas varasemat otsust

Kuna Venemaa kaebas paneeli otsuse edasi apellatsioonikohtusse, oli viimase instantsi ülesanne lisaks ka analüüsida kas paneel oli õiguspäraselt tõlgendanud WTO reeglite olemust vastavas juhtumis. Apellatsioonikohus tõi välja erinevaid nüansse, jõudes osades küsimustes ka paneeli otsusest erinevale seisukohale. Peamises küsimuses tsoneerimise kohta, jäi aga apellatsioonikohus samale seisukohale nagu paneel. See tähendab, et kui eksportiv riik on demonstreerinud, et tooted mida soovitakse eksportida, pärinevad haigusvabadest piirkondadest ning esitatud on piisavad tõendid haigusvabade tsoonide olemasolu ja toimimise kohta, siis puudub ka importival osapoolsel alus sellest keeldumiseks.

Apellatsioonikohus jõudis järeldusele, et EL poolt olid täidetud kõik tingimused ning kolm seakatkuga nakatunud riiki sh Eesti demonstreerisid Venemaale SAK vabade piirkondade olemasolu ning tegid seda õigeaegselt. Apellatsioonikohus jõudis järeldusele, et Venemaa poolt kehtestatud Euroopa Liidu ülene impordikeeld sigadele, sealihale ning sellest valmistatud toodetele, ei ole WTO reeglitega kooskõlas.

Venemaale ennekõike mainekahju

Milline mõju on otsusel, see ilmselt on küsimus, mis huvitab kõiki. Kõige lihtsam oleks öelda, et otsene ja kohene mõju puudub, kuna teatavasti on Venemaa rakendanud peale Ukraina sündmusi tervele EL-le põllumajandustoodete sisseveokeelu ning olgugi, et see otsus on poliitiline ning jääb WTO jurisdiktsioonist välja, omab paraku mõju ka sellele WTO otsusele. Otsusel on aga märksa laiem ja pikaajalisem mõju kui esialgu kehtivate üldsantsioonide tõttu tundub.

Esiteks, Venemaa soovib olla Maailmakaubandusorganisatsiooni arvestatav liige, rääkida kaasa WTO multilateraalse kaubandusleppe läbirääkimistel, olla aktiivne osapool detsembris toimuval WTO ministrite konverentsil jne. Olles kaotanud sedavõrd põhimõttelise vaidluse WTO kohtus ja olles esimene riik WTOs kes nii kiiresti peale liitumist (2012) satub WTO-s tähelepanu alla erinevate kohtuvaidlusega, ei ole see Venemaad kui suurt kaubanduspartnerit näidanud 164 riigi seas just usaldusväärse partnerina.

Kui efektiivsed kaubandussuhted EL riikidega võivad olla Venemaale hetkel ehk vähemolulised, siis seda enam on nende jaoks oluline edendada edukaid kaubandussuhteid kolmandate riikidega, kes on aga samuti WTO liikmesriigid ja üsnagi teadlikud erinevate kaubandusvaidluste tulemitest. Kindlasti ei ole taoline negatiivne otsus jäänud tähelepanuta ka Venemaa jaoks võtmeriikide seas. Sisuliselt saadab selline otsus signaali teistele riikidele, et kui Venemaa rikub rahvusvahelist kaubanduslepingut ja kohus leiab, et Venemaa peab midagi ette võtma, on Venemaal ka rahvusvaheline surve sellele reageerida.

WTO otsus loob pretsedendi tsoneerimise osas

Teine ning veelgi laiem mõju puudutab kaasuse juriidilist staatust – nimelt loodi selle otsustega pretsedent SAK tsoneerimise osas. Olgugi, et seakatk levib endiselt nii Baltimaades kui Poolas, ei saa ka ülejäänud WTO riigid seada sisseveokeeldusid SAK-ga nakatunud riikide seakatkuvabadest tsoonidest pärinevatele toodetele. Just sellist praktikat rakendab aga hetkel Hiina EL riikide suhtes, tuginedes sisseveo keelamisel samadele alustele, millele Venemaa. Peale 23. veebruari otsust ei ole Hiinal enam õigust seda teha.

Edasised sammud teeb Euroopa Komisjon

Maailmakaubandusorganisatsioonis on tänase seisuga 164 riiki, seetõttu võtab vaidluste lahendamine aega ja ka otsuste mõju avaldub hiljem kui oleme võibolla harjunud kogema riiklike kohtuotsuste puhul. Praktikas teeb WTO vaidluste lahendamise kehand (kuhu kuuluvad kõik 164 riiki) kaotanud riigile kohustuseks otsust rakendada ning kui peale teatud aega ei ole seda tehtud, saab vaidluse võitnud osapool (antud juhul siis Euroopa Liit) alustada läbirääkimisi võimaliku kompensatsioonimehhanismi üle (milleks võivad olla näiteks vastumeetmed, kaotav pool maksab trahvi vmt).

Praegusel juhul otsustab Euroopa Komisjon, millal oleks õige aeg Venemaaga kompensatsioonimehhanismi üle konsultatsioone alustada. Et Euroopa Komisjon esindas meid selles vaidluses professionaalselt absoluutsel tipptasemel, ei tasuks kahelda selles, et Komisjon teeb ka edaspidised otsused, pidades silmas nii seakatkuga nakatunud riikide kui ka Euroopa Liidu kui terviku huvisid.

Kristina Uibopuu, Eesti põllumajandusesindaja WTO juures Genfis

Allikas: Maablogi 13.03.2017 teade