Riigikogu ei toetanud õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut muuta lahja alkoholi aktsiisimäärasid tõstvat seadust. Põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon leidsid, et Riigikogu eelmisel aastal vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) on kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget ja vastu 49 liiget, erapooletuid ei olnud.

Õiguskantsler rõhutas, et kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, siis on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine põhimõtteliselt vajalik ja õigustatud, kuid seda ei tohi siiski teha põhiseadust rikkudes.Õiguskantsleri sõnul oli tänase arutelu küsimusi kolm ja need kõik mahuvad ühe nimetaja alla. „kas ja mil määral kehtib Eesti õigusruumis õiguskindluse põhimõte – ja sellel on kolm alaküsimust: mis asjades ja mis ulatuses saab Riigikogu anda tähtajalisi lubadusi, kas ja millistel tingimustel tohib neid lubadusi enne tähtaega murda ning mis ulatuses saab üks valitsuskoalitsioon tähtajaliste lubaduste kehtestamisega piirata järgmiste koalitsioonide võimalust ajada oma poliitikat. Niisiis on küsimus õigusriigis, õigustatud ootuses, ettevõtluskeskkonna ettearvatavuses,“ ütles Madise Riigikogu ees.

Riigikogus vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) näeb ette lahja alkoholi aktsiisimäärade tõstmist 1. juulist 2017 ja 1. veebruarist 2018. Õiguskantsleri hinnangul rikuti sellega põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koosmõjus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguspärane ootus tekkis ettevõtjatel Ülle Madise hinnangul  sellega, et riik andis 2015.aastal aktsiisimäärade tõstmisel kasutatud reguleerimistehnikaga lubaduse 2017. ja 2018.aastatel aktsiisimäärasid mitte tõsta. Kuna Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut ei toetanud, siis on Madisel enda sõnul kohustus pöörduda Riigikohtusse.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Ta teatas, et põhiseaduskomisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut, kuna kõnealuse regulatsiooni puhul ei ole tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Vaheri sõnul oli piisav etteteatamise tähtaeg ja et aktsiisitõus ei oleks ka liiga järsk, tõstetakse määra kahes etapis. Samuti on maksuredelite kehtestamise ja muutmise puhul tegemist senise õiguspraktikaga, mis on siiamaani vastanud põhiseadusele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tegi samuti ülevaate komisjonis arutusel olnud teemadest ja teatas, et rahanduskomisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja probleemidega seotud erinevad aspektid.

Jürgen Ligi sõnul pole sellist alkoholiaktsiisi tõstmist nagu nüüd varem kunagi olnud. Ligi rõhutas, et antud juhul on nõrk nii eelarve kui ka rahva tervisega seotud argument.

Kalvi Kõva selgitas, et muudatuse eesmärk on vähendada kange ja lahja alkoholiaktsiisi määra erinevust ja sellest tulenevalt lahja alkoholi kättesaadavust.

Aivar Sõerd teatas oma sõnavõtus, et aktsiisipoliitika kujundamisel tuleb arvestada naaberriikidega ning antud muudatused suunavad tema sõnul maksuraha Lätti.

Kersti Sarapuu tõi välja, et senine alkoholipoliitika jätkamine tähendaks lahja alkoholi jätkuvalt oluliselt madalamat maksustamist võrreldes kange alkoholiga.

Urmas Kruuse lisas, et me vajame arutelu, et millised  küsimused võiks olla need, mida ükski koalitsioon ei saa kergekäeliselt muuta.

Andres Ammas teatas, et argument rahva tervise kaitsest on variserlik. Vabaerakonna fraktsioon toetas õiguskantsleri ettepanekut.

Riigikogu võttis vastu veel kaks otsust ja ühe seaduse.

Riigikogu võttis 78 poolthäälega vastu “Lepingu Eesti Vabariigi valitsuse ja Taani Kuningriigi vahel investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise kohta” muutmise ja lõpetamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse (379 SE). Seaduse vastu ei olnud ükski Riigikogu liige, erapooletuid oli 2.

Investeeringute soodustamise ja kaitse lepingud käsitlevad valdkondi, mis on reguleeritud Euroopa Liidu õigusega – eelkõige puudutavad need asutamisvabadust ning kapitali ja maksete vaba liikumist. Seega reguleerib liikmesriikide investeeringute kaitset ja investorite võrdset kohtlemist Euroopa Liidu õigus ning liikmesriikide kahepoolsetel lepingutel puudub sisuline mõte. Küll aga võib nende lepingute puhul tekkida vastuolu Euroopa Liidu õigusega siis, kui vaidluse lahendamisel vahekohtus kerkivad olulised Euroopa Liidu õiguse tõlgendamise küsimused, mida peaks kolmandas riigis asuva vahekohtu asemel lahendama hoopis Euroopa Kohus. Euroopa Komisjon on selle vastuolu välistamiseks pidanud vajalikuks liikmesriikide omavaheliste lepingute lõpetamist ning ka viie liikmesriigi vastu rikkumismenetluse alustanud.

Lepingut tuleb enne selle lõpetamist muuta, kuna selle sätete järgi kehtib leping selle jõusoleku ajal tehtud investeeringute suhtes veel kümme aastat pärast lepingu lõpetamist. Leping muudetakse nii, et selle lõpetamisel lõpeks täielikult ka lepingu kohaldamine.

Eesti ja Taani vahelise investeeringute kaitse lepingu lõpetamine on vajalik selleks, et tagada Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt kõikide EL liikmesriikide investorite võrdne kohtlemine. Varem on Eesti lõpetanud kahepoolsed investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingud Itaalia ning Tšehhiga. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil analoogsed lepingud sõlmitud Austria, Hispaania, Hollandi, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Ühendkuningriigi ja Taaniga. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Riigikogu võttis 85 poolthäälega vastu otsuse “Eesti Haigekassa nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine” (394 OE), millega nimetati Viktor Vassiljevi asemel uueks nõukogu liikmeks Maris Lauri. Erapooletuid oli 1.

Riigikogu võttis vastu veel otsuse “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (390 OE), millega nimetati julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Arto Aasa asemel Kalle Laanet ja asendusliikmeks Arto Aas. Muudatus tuleneb sellest, et Arto Aas määrati riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud Riigikogu probleemkomisjoni liikmeks. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, erapooletuks jäi 1 liige.

Istungi stenogramm 

Allikas: Riigikogu uudised