Riigikogus läbis 04.04.2017 teise lugemise seaduse eelnõu, mis suurendab riigipoolset toetust noorte huvitegevusele ja huviharidusele. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on huvihariduse ja huvitegevuse jaoks tänavu ette nähtud kuus miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas.

Valitsuse algatatud noorsootöö seaduse, erakooliseaduse ja huvikooli seaduse muutmise seaduse eelnõu (341 SE) eesmärk on suurendada 7–19-aastaste noorte võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid vähemalt järgmistes valdkondades: kultuur, sport ning loodus-täppisteadused ja tehnoloogia. Toetus on mõeldud süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks.

Eelnõu näeb ette, et riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama käesoleva aasta 1.juulist.

Valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel võetakse aluseks noorte arv ning puudega ja toimetulekuraskustega peredes elavate noorte arv vanuses 7-19. Samuti hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsvõimekust ning huvihariduse ja huvitegevuse piirkondlikku kättesaadavust.

Huvihariduseks ja huvitegevuseks mõeldud toetuse eelarvelised vahendid jaotatakse eelnõu kohaselt järgmiselt: 50% rahast suunatakse kättesaadavuse ja 50% mitmekesisuse tagamiseks. Rahandusministeeriumi andmetel tagab antud jaotus huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalused vähemalt 40 000 sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevale noorele vanus 7-19. Samuti aitaks see huvitegevuse regionaalset kättesaadavust parandada vähese elanike arvuga piirkondades.

Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein, Krista Aru, Jürgen Ligi, Inara Luigas, Laine Randjärv, Märt Sults, Helmut Hallemaa.

Riigikogus läbis esimese lugemise majanduskomisjoni algatatud planeerimisseaduse muutmise ning sellega seonduvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE), mis võimaldab planeerimisalase tegevuse korraldajal sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu planeeringu koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise kulude katmiseks.

Planeeringu koostamise korraldaja võib sõlmida planeeringu koostamise tellimiseks, samuti mõjude hindamise kulude katmiseks huvitatud isikuga lepingu ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, riigi eriplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu osas. Planeeringu koostamise korraldaja võib planeeringu koostamisest huvitatud isikuga leppida kokku, et korraldaja viib läbi kõik planeeringu koostamiseks vajalikud toimingud – hangete läbiviimine, planeerimismenetlus, avalikustamine ja kooskõlastamine –, kuid huvitatud isik tasub planeeringu koostamise ja mõjude hindamisega seotud kulud. Muudatused võimaldavad viia ellu arendusprojekte olenemata planeerimisalase tegevuse korraldaja rahalistest vahenditest.

Istungi stenogramm 

Allikas: Riigikogu uudised