Põlevkivivaldkonna strateegiliseks juhtimiseks 2008. aastal Riigikogus esmakordselt kinnitatud arengukavas sõnastati riigi huvina Eesti tarbijate tõrgeteta varustamine elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul pidas arengukava küllaltki hästi vastu perioodi jooksul toimunud suurtele muudatustele, nagu elektrituru avanemine ning EstLink1 ja EstLink2 väljaehitamine, ja kestis ettenähtud aja lõpuni.

"Täidetud on arengukava esimene strateegiline eesmärk tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Samuti tehti suuri investeeringuid sektori keskkonnamõju vähendamiseks, tänu millele on vähenenud saasteainete heitkogus välisõhku ja välisõhu saasteallikate arv ja astutud samme aheraine ja põlevkivituha taaskasutuse suurendamiseks," ütles Pomerants.

Perioodi jooksul suurenes põlevkiviõli tööstuse efektiivsus ja perspektiivne on põlevkiviõli ning elektrienergia koostootmine. "Praeguseks on Riigikogu kinnitanud juba uue arengukava aastateks 2016-2030, milles on kesksel kohal põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Pariisi kliimaleppe valguses tuleb vähendada põlevkivi otsepõletamist elektri tootmiseks, seda eelkõige elektrijaamade vanades energiaplokkides. Põlevkivisektori osatähtsus majanduses saab sõltuma sellest, kui efektiivselt on võimalik toota ja turustada põlevkiviõli," sõnas Pomerants.

Põlevkivi arengukava meetmete mõjunäitajate analüüsi tulemused osutavad, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju on küll ulatuslik, kuid juba saavutatud edusammude või edaspidiseks prognoositud tegevuse tulemuste põhjal on alust oodata mõju vähenemist.

Põlevkivi arengukava meetmeid rahastati arengukava kaudu kokku veidi üle 8 mln euro. Meetmete täitmiseks kavandatud tegevusi finantseeriti riigieelarvest, Keskkonnainvesteeringute keskusest ning mitmetest teadus- ja arendustööde programmidest. Suuri investeeringuid tehnoloogia arendamisse on teinud ka ettevõtted.

Olulisemad tulemused põlevkivivaldkonnas aastatel 2008-2015:

· põlevkivi arengukavas defineeriti esmakordselt riigi huvi põlevkivivaldkonnas ja maapõueseaduses sätestati põlevkivi kaevandamise aastamäär 20 mln tonni. Perioodi jooksul jäi kaevandatud põlevkivi kogus 12,6 ja 15,9 mln tonni vahele

· Eesti oli teistes riikides toodetud elektrienergiast sõltumatu, s.t elektriga varustatus ei sõltunud elektrienergia impordist, mis tagas riigile ka energiajulgeoleku

· mitme olulise keskkonnamõju näitaja osas on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise negatiivne mõju keskkonnale vähenenud, näiteks:

- vähenesid heited välisõhku (SO₂ heitkogused vähenesid üle kahe korra, kui Eesti elektrijaama neljale vanemale energiaplokile paigaldati väävlipuhastusseadmed);

- põlevkivituha taaskasutuse osakaal suurenes ligi kaks korda: aastal 2007 oli põlevkivituha taaskasutuse osakaal kogutekkest 3,7 % ja aastal 2015 oli 7,6 %.

- suurenes aheraine taaskasutus. 2007. aastal oli aheraine taaskasutuse osakaal kogutekkest 25,2% ja aastal 2015 oli 38,7%.

· TTÜ Virumaa Kolledži baasil arendati välja Põlevkivi Kompetentsikeskus, mille peamiseks ülesandeks on põlevkivivaldkonna uuringute ja ettevõtluse arendamine ning põlevkivialase teadlikkuse tõstmine

· tehti mitu vajalikku rakendusuuringut põlevkivivaru hindamiskriteeriumite määramise, põhjaveeseisundi, tehnoloogia arendamise ja põlevkivi parema väärindamise kohta, samuti mõjudest looduskeskkonnale ja inimeste tervisele. Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Keskkonnaministeeriumi koostöös telliti uurimistöö põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate negatiivsete keskkonna- ja tervisemõjude kohta, et töötada välja leevendusmeetmed nende mõjude vähendamiseks

· põlevkivialases teadus- ja arendustöös keskenduti peamiselt põlevkivi töötlemise tehnoloogia arendusele, jäätmekorraldusele ja CO₂ heite vähendamisele

· alustati keskkonnakasutuse välismõjude arvestamise metoodika väljatöötamist. Alates 01.07.2015 hakkasid kehtima põlevkivi kaevandamisõiguse tasumäärad, mille puhul lähtutakse tasustatavast maavarast loodavast väärtusest

· põlevkivi energeetilisele kasutamisele suunatud parima võimaliku tehnika (PVT) kirjeldustest on põlevkiviõli PVT-järeldused koostatud ja rakendamisel

· suurenes põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel - energeetiline kasutegur (toodetud energia ja tootmiseks kasutatud põlevkivi energia suhe) on alates 2012. aastast näidanud kasvutrendi, mis tuleneb uute efektiivsemate tootmisseadmete evitamisest (Petroter, Enefit280)

· põlevkivisektori ettevõtete osatähtsus SKT-st on ligi 4%. Põlevkivisektor on suurim tööandja Ida-Virumaa elanikkonnale

Arengukava lõpparuandega saab tutvuda siin.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 13.04.2017 pressiteade