Viimase nädala jooksul on politseile laekunud mitmeid teateid sellest, et netikelmid on taas aktiviseerunud. Paraku on mõned heausksed kagueestlased ka petturite ohvriks langenud ning sedasi oma raha kaotanud. Õnneks ei ole summad olnud suured, suurim seni teadaolev kahju on ligemale 60 eurot.

"Teate küll seda trikki, kus juba Sinu sõbralistis oleva inimese nimega konto saadab Sulle suhtluskeskkonnas sõbrakutse. Kui selle vastu võtate, küsib "sõber" Sinu telefoninumbrit. Peale seda saabub Sinu telefoni sõnum numbrikoodiga ning "sõber" palub selle talle saata. Kuhu täpselt sel viisil kannatanu raha on saadetud, on veel täpsustamisel, kuid selge on see, et just läbi sellise skeemi praegu nii noortelt kui ka eakamatelt raha välja petetakse", kirjeldas petuskeemi veebikonstaabel Maarja Punak.

Lihtsamalt selgitades on kelmid loonud juba reaalselt eksisteerivate kontode pinnalt libakontod, millel on päriskonto omaniku nimi, profiilipilt ja ka taustapilt. Seetõttu tuleks ohumärgina võtta seda, kui tuttavalt ja varasemalt juba sõbralistis olevalt inimeselt saabub mingil põhjusel uus sõbrakutse. Sellisel juhul tuleks enne sõbrataotluse heakskiitmist see konto kindluse mõttes avada ja üle vaadata. Kui kontol ikkagi ühtegi ühist tuttavat ei ole või kui puudub sisu ja konto on värskelt loodud, tasuks sellelt tuttavalt silmast silma kohtudes või muul turvalisel moel uurida, et kas see ikkagi on tema konto. Seega tasub sõbrataotlusi kinnitades olla hoolas ning tähelepanelik välistamaks sõbrakandidaadi kurjad kavatsused.

Veebikonstaabli sõnul on konkreetse petuskeemi sihtmärgiks eakamad vene keelt kõnelevad ning heauksed kergesti mõjutatavad lapseealised noored. "Seetõttu soovitame teadlikel täiskasvanutel nii oma lastele kui ka sotsiaalmeediat kasutavatele vanematele edastada info tegutsevatest kelmidest välistamaks täiendavaid ohvreid. Seejuures tasuks oma lähedastelt uurida, ega neile pole koode edastatud, sest ega raha liigub samamoodi, lihtsalt vabandused, miks koodid võõrale numbrile saabuvad, on erinevad", lisas Punak.

Internetis toimetades ei tohiks ära unustada põhireeglit, et mitte kellelegi ei tohi liialt kergekäeliselt oma paroole, salasõnu ega muid ligipääse võimaldavaid tunnuseid anda. Niisamuti nagu ei anna keegi võõrale oma isiklikku hambaharja kasutamiseks, ei tohiks kergekäeliselt ümberkäia ka oma isiklike andmete, kontode ning paroolidega.

Juhul, kui olete siiski langenud pettuse või kelmuse ohvriks, tuleb juhtunust viivitamatult politseid teavitada, edastades kõik olulise info detailideni välja. Mida kiiremini info politseini jõuab, seda suurem on võimalus, et kelmid ka tabatakse.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2017 pressiteade