Täna valitsuse heakskiidu saanud looduskaitse arengukava aastani 2020 esimese perioodi (2012-2016) täitmise aruande kohaselt on inimeste hinnangud oma keskkonnateadlikule käitumise aasta-aastalt paranenud, samuti on paranenud mitmete liikide ja elupaikade seisund ning loodusvarade kasutamisel liigutakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtete suunas.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul keskendub tänapäevane looduskaitse lisaks traditsioonilisele loodushoiule ka inimeste loodusteadlikkuse edendamisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele.

"Looduse kaitsmiseks on kõigepealt vaja seda tunda ja mõista ka laiemaid seoseid - muidu võime jõuda igasuguste imelike teooriateni," märkis keskkonnaminister. "Tundub, et oleme rahva harimisel head tööd teinud ja inimesed tahavad looduses käia - loodusrajad on üha enam kasutuses ja viimasel ajal osaleb üha rohkem inimesi ka erinevates looduskeskkonda puudutavates aruteludes. Looduskaitse on üha enam muutumas täppisteaduseks, olgu siis tegemist elupaikade taastamise või kaitse-eeskirjade kaasajastamisega. Viimaste aastate jooksul oleme aktiivselt tegelenud oma väärtuslike koosluste seisundi parandamisega. Näiteks muutused neil aladel, kus on taastatud väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi nagu ranna- ja luhaniidud või loopealsed, on selgelt tajutavad. Need on konkreetsed tegevused, mille tagajärjel on märgata Eesti looduse seisundi paranemist, kuid tööd selles valdkonnas jagub veel pikaks ajaks. Kindlasti saab loodusega kokku puutuda ka väljaspool kaitstavaid alasid - ei pea muretsema, et mõnda kaitseala läheduses pole. Autost aga tuleks selleks välja tulla küll," rääkis Pomerants.

Arengukava loodusteadlikkuse eesmärkidest on loodusradade külastajate arv ületanud juba praegu 2020. aastaks seatud sihttaseme 1,75 miljoni, ulatudes 2016. aastal 2,3 miljoni külastajani. Riigimetsa Majandamise Keskus on rekonstrueerinud üle 400 km loodusradu 77 kaitsealal, näiteks Marimetsa, Paukjärve, Jussi ja Kakerdaja loodusrajad, Alatskivi, Meenikunno ja Nigula matkarajad ning Männikjärve, Orjaku, Koigi ja Viru õpperajad.

Aktiivselt on tegeletud kaitstavate alade kaitse-eeskirjade kaasajastamisega. Uue kaitse-eeskirja on saanud rohkem kui 70 kaitseala. Moodustatud on uued püsielupaigad kaheksale liigile, nende seas lendoravale, merikotkale ja aasnelgile.

Kasvanud on hooldatavate pool-looduslike koosluste pindala. Taastamis- ja hooldustöid tehakse üle Eesti enam kui 37 000 hektaril poollooduslikel kooslustel, sealhulgas üle 27 000 hektari poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse abil, vähemalt 3000 hektaril muude PRIA toetuste abil ning üle 7000 hektari teiste projektide abil.

Rangelt kaitstavate metsade pindala on samuti kasvanud, ulatudes 10,1 protsendini, kuid vajakajäämisi on kaitstavate metsade tüpoloogilise esinduslikkuse osas. Laane- ja salumetsi on range kaitse all vähem, kui oleks vajalik nende elurikkuse pikaajaliseks säilitamiseks, mistõttu on alustatud menetlustega selliste metsade range kaitse tagamiseks täiendavalt veel 27 000 hektaril.

Olulisi edusamme on tehtud sookoosluste veerežiimi taastamise osas. Rohkem kui 2000 hektaril on vajalikud tööd tehtud (Kuresoos Soomaa rahvuspargis, Muraka ja Endla kaitsealadel, Viru ja Rannu rabas Lahemaal), alustatud on veel ligi 11 000 hektaril taastamistöödega, peamiselt rabaservadel ja siirdesoodes, kuid ka allikasoodes. Samuti taastatakse jõeelupaikade ökoloogilisi funktsioone paisude ja kraavitusega rikutud jõelõikudel. Alustatud on projektiga "Pärnu jõestiku elupaikade taastamine", mille käigus likvideeritakse muuhulgas rändetakistus - Sindi pais - Eesti olulisimalt lõhejõelt.

Eelmainitud tegevuste tagajärjel võib täheldada rannaniitude ja mitmete teiste pool-looduslike koosluste, jõgede, rabade ja vanametsade puhul paranemistrendi. Liikidest on olukord paranenud mitmetel sammaldel ja taime- ning liblikaliikidel, samuti on paranemas harjuse, mudakonna ja harivesiliku olukord. Lindudest on paranenud näiteks meri-, kala- ja kaljukotkaste, sookure, laulu- ja kühmnokk luige, värbkaku ja mitmete rähniliikide arvukus.

Jätkuvalt on halvas seisus lendorav, nõmme-tähniksinitiib, kõre ja kivisisalik, halveneb ebapärlikarbi, siia ja rääbise ning nõtke näkirohu ja eesti soojumika seisund. Linnuliikidest on languses põhjatoiduliste mereliikide (tõmmuvaeras, hahk) arvukus, jätkuvalt on languses terve rida niitudele ja põldudele iseloomulikke liike ning siseveekogude haudelinde, samuti mitmed metsaliigid, näiteks metsis.

Looduse hüvede väärtusega arvestamiseks eri loodusressursside kasutamise ja muu inimtegevuse planeerimisel on Keskkonnaagentuur alustanud ökosüsteemiteenuste rahalise ja mitterahalise hindamisega. Millistes otsustusprotsessides ja kuidas ökosüsteemi teenustega arvestada pakutakse välja aastaks 2020.

Looduskaitseliste piirangute kompenseerimise oluliste muudatustena saavad alates käesolevast aastast Natura erametsatoetusi taotleda ka need erametsaomanikud, kes aitavad kaasa unikaalsete või ohus olevate loodusväärtuste kaitsmisele väljaspool Natura 2000 ala. Seda võimalust kasutas tänavu veidi üle 600 metsaomaniku, kes taotlesid hüvitist umbes 3800 hektarile. Looduskaitseliste piirangutega maade riigile omandamise järjekorda võimaldab lühendada selleks ettenähtud rahaliste vahendite suurendamine - tänavu on selleks ette nähtud kolm miljonit eurot ning igal järgneval aastal neli miljonit eurot.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 01.06.2017 pressiteade