Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu vaagis Eesti inimarengut rändeajastul (2017-06-02 08:10:33)


Riigikogus oli 01.06.2017. a. põhiseaduskomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu all "Eesti inimarengu aruanne 2016/2017", mis keskendus rändeajastule ja tõi põhisõnumitena välja segregatsiooni ning rändesõltuvuse.

Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru ütles, et Eesti heaolu kasv on olnud kiire, kuid endiselt on ebavõrdsus Eesti ühiskonnas suur. Tema sõnul on Euroopa sees toimunud teatud ühtlustumine. „Heaolu on kasvanud kiiremini Ida-Euroopas ja Lõuna-Euroopas ning mõnevõrra aeglasem on kasv olnud Lääne-Euroopa riikides,“ märkis ta. „Eestis on viimase 25 aastaga olnud heaolukasv üks suurimaid Euroopa Liidus, jäädes selgelt maha üksnes Horvaatiast ja olles võrreldav Iirimaaga.“

Rääkides inimarengu indeksi absoluutväärtusest märkis Tammaru, et see on täiesti võrreldav juba Soomega. Uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest tema sõnul vaid Tšehhil ja Sloveenial indeksi väärtus natuke suurem.

Inimarengu indeks mõõdab tervisega, haridusega ja sissetulekuga seotud komponente. Eesti vahe teiste riikidega on suurimaks jäänud sissetulekutes, kuid ka see on ajaga selgelt vähenenud.

Tammaru sõnul kasvavad kiire arenguga ka erinevused ühiskonna sees. „Eestis kasvas ebavõrdsus kiiresti 1990. aastatel,“ tõdes ta ja märkis, et ebavõrdsus ei ole meil hakanud oluliselt vähenema, vaid on sellele kõrgele tasemele püsima jäänud. Ebavõrdus on Eestist suurem vaid Lätis, Leedus ja Rumeenias.

Tammaru tõi oma ettekandes esile, et Eestis on praegu toimumas rändepööre ja Eesti rändesuundumused on selgelt muutumas. Ta märkis, et ränne suundub pigem madalama heaoluga riikidest kõrgema heaoluga riikidesse ja nii saabub Eestisse üha rohkem inimesi väljastpoolt Euroopa Liitu. Teiselt poolt on Eestis endiselt suur ebavõrdsus, mis väga palju madalapalgalisi Eestist jätkuvalt välja viib.

Tammaru rääkis, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist kasvas Eestist väljaränne, kuid tegelikult pani Euroopa Liiduga ühinemine täpselt samamoodi aluse Eestisse sisserändele. „Euroopa Liidu liikme staatus ja heaolu kasv on kõik need tegurid, mis on järjest rohkem inimesi Eestisse toonud,“ ütles Tammaru ja märkis, et aastal 2015 ületas Eestisse saabujate arv esimest korda Eestist lahkujate arvu ja seesama olukord jätkus Statistikaameti värskete andmete kohaselt ka 2016. aastal. Eesti rändesaldo muutus tema sõnul positiivseks kohe pärast Euroopa Liiduga ühinemist.

Erinevalt paljudest teistest riikidest saabuvad Eestisse pigem kõrgepalgalised. Samas, lahkuvad need, kes pole Eesti arengust sedavõrd hästi osa saanud ehk madalapalgalised inimesed. „Oleme tänaseks jõudnud rände pöördefaasi, heaolu kasv toob meile üha rohkem inimesi juurde – eriti väljastpoolt Euroopa Liitu, peamiselt Venemaalt ja Ukrainast –, aga üha rohkem ka kõige erinevamatest maailmariikidest, igalt kontinendilt,“ rääkis Tammaru.  

Inimarengu aruande autorite sõnul on Eesti koos ülejäänud maailmaga astumas uude rändeajastusse, mida iseloomustab inimeste rände suurenemine ja rände olemuse muutumine.

Autorid märgivad aruandes, et Eesti areng on muutunud rändesõltuvaks ja küsimus on selles, kuidas sellel rändeajastul paremini hakkama saada, et ühiskond ei killustuks ja ei lõhestuks.  Nad leiavad, et sündimus peaks tõusma rahvastiku taasteks vajalikule tasemele ja teiselt poolt on vaja ka üpris ulatuslikku sisserännet ehk umbes 200 000 inimest aastas.

Oma ettekandes rääkis Tammaru ka segregatsioonist. Ta märkis, et viimase 25 aasta jooksul on kiiresti kasvanud elukoha segregatsioon, mis tähendab seda, et eesti ja vene emakeelega inimesed elavad ka Tallinna sees üha enam erinevates piirkondades. Näitena tõi ta välja, et Euroopa Liidust pärit sisserändajad asuvad elama Tallinna kesklinna, näiteks Kalamaja piirkonda, kus on palju eesti emakeelega inimesi. SRÜ-st pärit sisserändajad asuvad aga elama Tallinna paneelelamute piirkondadesse, kus on tuttav keelekeskkond, vene koolid, kuhu saab oma lapsed õppima panna.

Tammaru sõnul taastoodab selline paralleelühiskondade kogu, mille Eesti on nõukogude ajast pärinud, kaasaegse nüüdississerändega seotud segregatsiooni. Ta selgitas, et kui tööturul on erinevused, siis on sissetulekute erinevused. Kui sissetulekud on erinevad, siis inimesed asuvad elama eri piirkondadesse. „Koolid on meil elukoha- ja piirkonnapõhised – lapsed lähevad oma lähimasse kooli. Järelikult ka haridus ja koolid on segregeeritud ja see segregatsioon haridusest jõuab omakorda tööturule,“ rääkis ta ja märkis, et nõiaring segregatsioonis töötab samamoodi Euroopa riikides.

Kokkuvõttes ütles Tammaru, et Eestis on tekkinud ühelt poolt rändesõltuvus ja riik vajab sisserännet ning teiselt poolt on väga suured lõimumise probleemid. Lahenduseks pakkus ta, et aeg on kasutusele võtta aktiivne sisserändepoliitika ja asendada iga-aastane rändekvoot ja palgakriteerium rände punktisüsteemiga, mis arvestab nii tööandjate vajadust töötajate järele kui ka saabujate lõimumisvõimekust.

Tallinna Ülikooli professor Ellu Saar rääkis, et tööturu rahvuslik segregatsioon tegelikult takistab oluliselt ühiskonna lõimumist, juba seetõttu, et eri rahvusest inimesed ei tegutse koos.

Saar tõi segregatsiooniga kaasneva probleemina esile tajutava ebavõrdsuse. Viidates integratsiooni monitooringuandmetele, mis näitasid, et vaid kolmandik teisest rahvusest inimesi tunneb, et neil on eestlastega võrdsed võimalused erasektoris. Veelgi vähem on neid, kes tunnevad, et neil on võrdsed võimalused jõuda juhtivale tööle kas siis omavalitsuses või riigiorganites.

Ka Saar asus seisukohale, et segregatsioon on väga tugevalt seotud rahvuslik-keelelise jaotumisega Eesti haridussüsteemis.

Saar tõi veel välja eestlaste koondumise valgekraede ametitele, samas kui Eesti venelased koonduvad märgatavalt rohkem just lihttööliste ametikohtadele. Eesti venelaste puhul tõi ta veel esile, et paljud neist kellel on kõrgharidus, ei tööta vastaval ametikohal. „See näitab, et me ei suuda kasutada kogu seda potentsiaali Eesti tööturul ära,“ ütles Saar.

Saare sõnul on eesmärk tagada Eesti venelaste juurdepääs nendele soodsatele tegevusaladele, sh avalikku sektorisse. Paindlikumad peksid olema tööturule sisenemise võimalused, näiteks üleminekuperiood töö käigus eesti keele oskuse parandamiseks, samuti keeletoe pakkumine.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt ütles, et praeguse olukorra jätkumine toob kaasa selle, et venekeelne elanikkond ei ole tööturul edukas ja venekeelse koolisüsteemi säilitamine oleks neile karuteene. Tema sõnul on valik sulandumis- või lõimumispoliitika vahel.

Rääkides vajadusest leevendada tööjõupuudust, tõdes Nutt, et kuna majandus areneb tsükliliselt, siis tööjõupuudus ja tööpuudus vahelduvad. Tema sõnul ei tohi tööjõupuuduse leevendamine tööjõu sissetoomise teel toita hilisemat tööpuudust.

Tööjõupuudusest tekkivate probleemide lahendamisel peaks tema sõnul eelistama kõiki võimalusi – Eesti enda ressursside maksimaalne ärakasutamine, sh eakate ja puuetega inimeste rakendamine, elanike ümberõppe võimaluste avaramine, kaasmaalast tagasipöördumise soodustamine, tehnoloogia arendamine eesmärgiga korvata tööjõudu.

Nuti sõnul on ränne ja lõimumine ühe medali kaks poolt. „Euroopa riikide probleemid on paljuski selle tagajärg, et sisserändetempo on käinud pikalt lõimimisel ees, see on tekitanud paralleelühiskonnad ja getod, milles on eraldunud inimesed nii sotsiaalses kui kultuurilises plaanis, ning tekitanud pideva pingete kolde,“ rääkis ta.

Nutt möönis, et paralleelühiskond eksisteerib ka Eestis. „Usun, et tänases seisus on see hõlpsasti ületatav, kui suudetakse ületada inimeste lahterdamine keele järgi lasteaedades, koolides ja töökohtades,“ avaldas ta lootust. Nutt loetles, et abiks on keelekümblus, ühised lasteaiad ja koolid, ühine töö ja mitmed muud, on viisid, kuidas ületada paralleelühiskond. „Kui me nendele probleemidele ei pööra piisavalt tähelepanu, siis oleme silmitsi tõigaga, et paralleelühiskond hoopiski süveneb ja sisseränne seda toidab,“ resümeeris Nutt.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Yoko Alender ütles, et Eesti kestab, kui meil sünnib lapsi, kui iga laps loeb, kui suudame kõigile lastele luua võrdsed võimalused areneda ja oma õnne luua. Samuti on tema sõnul oluline kujundada ja viia oskuslikult ellu rändepoliitikaid ja laiendada Eestit suuremaks meie füüsilistest riigipiiridest.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel rääkis Helme Kütt. Ta tõi murekohtadena välja heaolu kasvu ja ebavõrdsuse vähendamise. Küti sõnul on Eesti arengu võtmeküsimused on seotud hariduse ja tervishoiuga. „Eestimaalased on hariduseusku. Peame olema valmis pakkuma elukestvat õpet igas vanuses inimesele,“ ütles Kütt ja lisas, et riik peab tagama ka tervishoiu jätkusuutlikuma rahastamise.  

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Mart Helme. Tema sõnul tegeleme riigis samade teemadega, millega 25 aastat tagasi. Ta märkis, et Eesti keel on surve all nagu oli 25 aastat tagasi. Helme pidas ärevakstegevaks, et ei räägita enam rahvusest ning eestlase asemel öeldakse eestimaalane. Ta avaldas rahulolematust, et räägitakse rahvastikust. „Me ei ole rahvastik, me ei ole tööjõud ja statistilised ühikud. Me oleme eestlased,“ ütles ta.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kõnelenud Priit Sibul tegi ettepaneku, et rändeküsimuse arutelu Riigikogu peab olema regulaarne, et kogu rändega seotud info oleks avalik ning sisserände puhul tuleb eelistada kõrgekvalifikatsiooniga inimesi.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel rääkinud Krista Aru sõnul jäi kõlama paralleelühiskondade teema, mida on võimalik reguleerida läbi haridussüsteemi. Aru rääkis, et 25 aasta jooksul on Eestis esiplaanile seatud majanduslik edukus ja tahaplaanile jäänud inimene. 

Keskerakonna fraktsiooni nimel võttis sõna Märt Sults, kes kõneles keelekümbluse positiivsest mõjust. Läbirääkimistel võtsid sõna veel Hanno Pevkur, Deniss Boroditš, Urmas Kruuse, Maris Lauri, Andres Herkel, Laine Randjärv, Henn Põlluaas ja Igor Gräzin.

Teise päevakorra punktina oli Riigikogu istungil arutlusel 45 rahvasaadiku nimel esitatud umbusaldusavaldus rahandusminister Sven Sesteri vastu. 42-poolt ja 52 vastuhäälega ei leidnud rahandusministri umbusaldamine toetust.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad esitasid oma seisukohad umbusaldusavalduse kohta. Jürgen Ligi (RE) tõi näiteid umbusalduses avaldatud etteheidete kinnituseks ja kutsus üles umbusaldusavaldust toetama. Kalvi Kõva (SDE) toetas rahandusministri jätkamist ja selgitas, et minister viib ellu valitsuskoalitsiooni poliitikat. Martin Helme (EKRE) ei toetanud ametis oleva valitsuse rahanduspoliitikat ja rahandusministri jätkamist. Mihhail Stalnuhhin (KE) selgitas valitsuskoalitsiooni rahanduspoliitikat  ja toetas rahandusministrit. Priit Sibul (IRL) toetas rahandusministrit ja selgitas, et rahandusminister otsib lahendusi üleskerkinud probleemidele. Andres Ammas (EVA) märkis, et Sester on suutnud tekitada ettevõtjate massiivse vastuseisu. Tema arvates on puudu pikem rahandusstrateegia. Seepärast ei saa rahandusministrit toetada.

Istung lõppes kell 14.54.

Istungi fotod.

Istungi stenogramm.

Allikas: Riigikogu uudised


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.