Pühapäeval, 20. augustil algaval linnujahihooajal saabub Eestisse mitu tuhat jahituristi. Paraku osad neist ei hooli meie seadustest ega jahinduse heast tavast ning kasutavad keelatud jahivõtteid. Kuigi Eesti seadusandlus võimaldab tapatalgute korraldamist, siis kutsub Eesti Ornitoloogiaühing kõikidest hea tava rikkumistest teada andma Keskkonnainspektsioonile.

Keskkonnaõiguse Keskuse poolt 2016. aastal koostatud õiguslik analüüs tõi välja, et Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon ei ole piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht. Seetõttu on Keskkonnainspektsioonil raske ebasobivaid jahipidamisviise kontrollida, keelata ja isikuid vastutusele võtta. Näiteks pole sätestatud maksimaalset veelindude arvu, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul. Lisaks annab jahiseadus kinnistuomanikele sisuliselt piiramatu õiguse oma kinnistul linnujahti pidada ning välismaistel jahituristidel on väga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla.

Samuti pole võimalik koguda statistikat jahituristide poolt tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta.

Kuna viimase aasta jooksul ei ole Eestis linnujahi seadusandlust täpsustatud, siis saab algaval linnujahihooajal loota vaid jahituristide ja jahikorraldajate teadlikkuse kasvule.

Kui märkate elektrooniliste peibutusvahendite kasutamist (linnuhäälte esitamine kõlaritest), pliilaskemoona kasutamist või mõistetamatult suuri kütitud lindude koguseid, siis teatage sellest viivitamatult Keskkonnainspektsioonile telefonil 1313. Võimalusel jäädvustage võimalikud rikkumised põhjalikult nii fotodel kui heli- ja videosalvestistega. Oluline on ka teada, et hanede ja laglede jahihooaeg algab alles kuu aja pärast 20. septembril.

Rohkem infot:

Keskkonnaõiguse Keskus, 2016. Õiguslik analüüs rändveelindude jahi piirangute piisavusest 

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühingu 18.8.17 pressiteade