Aiandus.ee
Aiandus.ee
Avaleht | Teated | Ilm | Kontakt
Riigikogu menetleb 2018. aasta riigieelarve eelnõu (2017-10-04 07:20:57)


Peaminister Jüri Ratas esines Riigikogu 27. septembri istungi alguses poliitilise avaldusega seoses 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.

„Anname oma panuse inimeste elukeskkonna parandamiseks, ühiskondliku võrdsuse suurendamiseks, majanduse pikaajalise ja jätkusuutliku kasvu tagamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks,“ ütles peaminister riigieelarve seaduse eelnõu tutvustades.

„Valitsuse eelarvepoliitika on tugev ja vastutustundlik. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus ei suurene. Valitsussektori eelarvepositsioon on praeguse prognoosi järgi tasakaalulähedane. Riigi tulud ja kulud ületavad järgmisel aastal esmakordselt 10 miljardi euro piiri. Riigieelarve suunab kokku 3,1 miljardit eurot sotsiaalvaldkonda, 1,4 miljardit tervishoidu ning ühe miljardi haridusse. Kaitsevaldkonda panustame 26 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal ehk 528 miljonit eurot ja see on suurim kaitse-eelarve maht Eesti ajaloos,“ rääkis Ratas.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Ammas Vabaerakonna fraktsioonist, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist, Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist, Helir-Valdor Seeder Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist ning Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist.

„Põhiküsimuseks on ja jääb küsimus eelarve tasakaalust,“ ütles Andres Ammas. Tema sõnul on laristamine tulevaste põlvede arvelt väga suur viga.

Jürgen Ligi hinnangul on selle valitsuse poliitikas rahakasutamine pidevalt ebatäpne, ülemäärane ja Eestile üle jõu käiv.

Kalvi Kõva ütles, et tuleva aasta eelarve on tulevikku suunatud eelarve, mis viib ellu perepoliitikat, suurendab lastega perede heaolu ja viib kindlasti tõusule ka sündivuse.

Helir-Valdor Seederi sõnul on eelarve koostamise käigus liigutud õiges suunas ja koalitsiooni ühe osapoolena ollakse optimistid, et tulevikus saavutatakse kasvava majanduse olukorras tasakaalus eelarve.

Mihhail Stalnuhhini hinnangul on tegemist unistuste eelarvega ning loodab, et see eelarve hakkab tõesti tööle ning on kasuks kogu Eesti rahvale.

Valitsuse 27. septembril algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE).

Tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.

Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. Madalama palgaga töötajate netopalk tõuseb kuni 15 protsenti. Maksuvaba tulu reformiga seoses väheneb riigi tulu kokku arvestuslikult 182 miljonit eurot.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud. Valitsus kavatseb investeerida 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinn-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKPst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKPst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal. Lisaraha annab võimaluse lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noortetreenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Rahanduskomisjon alustas tuleva aasta riigieelarve menetlemist

Riigikogu rahanduskomisjoni 28. septembri istungil alustati eelnõu (521 SE) menetlemist. Kõigepealt kuulati ära rahandusminister Toomas Tõniste selgitused.

Rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini sõnul on kavas eelnõu menetluse käigus laiapõhjaline arutelu koos ministeeriumide esindajatega, samuti on kavas põhjalikult analüüsida kõiki ekspertide esitatud seisukohti. Tuleva aasta eelarve arvestab 3.3 protsendilise majanduskasvuga ja kavandab selle 0,25 protsendilise miinusega. Tänasel komisjoni istungil olid kesksed kõneained majanduse stimuleerimine ja eelarve defitsiit.

„Rahanduskomisjon on kavandanud kohtumised Eesti Panga ja Eelarvenõukogu esindajatega oktoobris, et kuulata ära nende seisukohad tuleva aasta eelarve kohta. Nimetatud asutused on teatavasti juhtinud tähelepanu vajadusele tasakaalus eelarve järele,“ ütles Stalnuhhin.

Rahanduskomisjon otsustas saata tuleva aasta riigieelarve eelnõu (521 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimeseks lugemiseks 18. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Allikas: Riigikogu uudised


Sisselogimine
Kasutaja
Parool
 - Registreeru
Reklaam
Lingid
KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID
      Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist
© Aiandus.ee Kõik õigused kaitstud. Selle portaali ühtki osa ei tohi jäljendada ega kasutada muudes väljaannetes ilma Aiandusinfo Oü haldaja kirjaliku loata.