Loodusajakirja väljanded ilmuvad ka digikujul: loe avaldatud numbreid Loodusajakirja veebilehelt, valides menüüst huvipakkuva väljaande arhiivi, või telli digiajakiri e-poest.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMID

Ulvar Käärt auhinnaga (Allikas: ETAG)

Horisont sai teaduse populariseerimise auhinna

Tänavuse aasta Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil on ajakirja Horisont digimine ja selle eestvedaja, Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt pälvinud teise auhinna.

Horisont sai auhinna kategoorias "Teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil". Aegade vältel ilmunud ajakirjad on möödunud aasta algusest saati Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad. DIGAR-is talletatud Horisontide sisu kajastub ka kõige menukama otsimootori Google tulemustes.

Teaduse ja tehnoloogia populariseerija peaauhinna on pälvinud ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on kaladest kirjutanud ka Eesti Looduses. Tiiu Silla elutööpreemia vääriliseks on hinnatud astrofüüsik Ene Ergma.

Eesti teadusagentuur

Eesti looduse peatoimetaja Toomas Kukk (foto: Wikimedia Commons / Ivo Kruusamägi)

Loodusajakiri Kukus

Kuku raadio iganeljapäevases saates "Loodusajakiri" räägime sel ja järgmisel nädalal ajakirjast Eesti Loodus. Peatoimetaja Toomas Kukk jätkab homme novembrinumbri tutvustust. Nädala pärast, 7. detsembril, saab sõna ihtüoloog Mehis Rohtla, kes on koos oma juhendatava Kristi Källoga kirjutanud Eesti Looduse novembrinumbri kaaneartikli "Kuhu on kadunud angerjas?". Ta kõneleb angerjaga seotud muredest ja võimalustest kurba olukorda parandada.

Intervjuud on teinud Toomas Jüriado; varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku veebilehelt.

Võidupildil on näha madalrõhkkonna serv (foto: Viiu Härm-Rummo)

2017. aasta parimad pilvepildid on selgunud

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi "Ilm ja inimesed" ning riigi ilmateenistuse välja kuulutatud suur pilvefotojaht "Pilvepiir 2017" osutus tänavugi populaarseks.

Võistlusele esitati ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid said auhinnad kätte 27. novembril võistluse pidulikul lõpetamisel Tallinna teletornis.

Žürii hindas üldvõidu vääriliseks Viiu Härm-Rummo võistlustöö "Helgiheitja". 16. juulil Hiiumaal Soeras pildistatud fotol on erakordselt selgelt eristatav pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Pilvediagonaali, mida võib aastas tavaliselt näha vaid mõnel korral, pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

Vaata kõiki auhinnatud töid pilvepildivõistluse kodulehelt.

EESTI UUDISED

Eesti keskkonnahariduse ühing soovib osaleda keskkonnahariduse tegevuskava väljatöötamisel (Allikas: Eesti keskkonnahariduse ühingu Facebook)

Loodi Eesti keskkonnahariduse ühing

Oktoobri lõpus Jänedal peetud keskkonnahariduskonverentsil sai teoks aastaid kavandatu: loodi Eesti keskkonnahariduse ühing.

See ühing koondab keskkonnaharidust südameasjaks võtnud koolitajaid, õpetajaid ja teisi tegusaid inimesi selles valdkonnas. Asutamiskoosolekul osales 71 inimest, kes valisid kuueliikmelise juhatuse. Juhatusse kuuluvad Dagmar Hoder, Evelin Laanest, Jonas Nahkor, Peep Tobreluts, Val Rajasaar ja Veljo Runnel.

Ühingu eesmärk on arendada võrgustikutööd, esindada liikmete huve, parandada Eesti keskkonnahariduse kvaliteedi ja tegelda muude päevakajaliste teemadega. Üks pakilisemaid teemasid on õpetada koolitajaid. Ühing tahab kindlasti oma sõna sekka öelda ka keskkonnahariduse tegevuskava väljatöötamisel.

Eesti keskkonnahariduse ühing sai endale veebikodu keskkonnahariduse portaali juures ja ka Facebooki-lehe. Huvilised leiavad teabe liikmeks astumise kohta ühingu veebilehelt.

Eesti keskkonnahariduse ühing

Margus Vilisoo võidufoto "Taevane sügavik jääkirme all"

Hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Kaali järvest

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitis haruldane foto Saaremaal asuvast Kaali Pühajärvest. Margus Vilisoo jäädvustatud droonikuval "Taevane sügavik jääkirme all" helgib talvises meteoriidikraatris tavatult sinine järvesilm. Mõjus foto annab hästi edasi põliste pühapaikade salapärast ilu ja väge.

Fotograafina tegutseva autori sõnul õnnestus tal tabada hetk, kui muidu rohekas järv oli muutunud värske jääkaane all sinavaks. Droonilt avanenud vaade võttis sõnatuks. "Kirjeldamatu ja õnnelik tunne oli. Selles oli kõike. Kes pilti teevad, loodust jälgivad, need teavad, et selleks on õnne ja õiget hetke vaja - hetk möödub kiiresti, teinekord väga kiiresti," ütles Margus Vilisoo.

Kuvavõistluse hõimurahvaste auhinna pälvis folkloristi ja rahvalauliku Nikolai Anisimovi foto "Eru karon", millel on kujutatud udmurdi noormeeste meheks vastuvõtmise kombetalitust. Kuva on jäädvustatud 2017. a Venemaal Tatarstanis Agrõzi rajooni Varkled-Bodja küla hiie juures.

Kuvavõistluse noorte auhinna sai Tallinna Rahumäe põhikooli 4. klassi õpilane Moon-Lee Pajula foto "Hiiepärna juures Ilumäel". Kokku auhinnati 19 fotot, millega saab tutvuda siin.

Tänavu 10. korda peetud kuvavõistlusest võttis osa 123 inimest vanuses 9-67 aastat. 540 võistlustööl on peale Eesti jäädvustatud seitsme riigi pühapaiku: Soomes, Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Hispaanias, Küprosel ja Austraalias. Piltidel võib näha ka 13 uurali rahva pühapaiku.

Võidukuvad valis välja kolmeliikmeline hindamiskogu: loodusfotograaf Arne Ader, kunstnik Epp Margna ja loodusajakirjanik Helen Arusoo. Võitjaid autasustatakse pidulikult 2. detsembril kell 13 Tartus eesti rahva muuseumis Jakob Hurda saalis. Oodatud on kõik huvilised.

Maavalla koda

Männikjärve raba Endla looduskaitsealal (Foto: Elo Raspel)

Keskkonnaamet avas Eesti looduskaitsealade kodulehe

Hiljuti avatud kodulehelt www.kaitsealad.ee leiab teavet Eesti rahvusparkide ja olulisemate kaitsealade loodusväärtuste, külastusvõimaluste ja kaitsekorra kohta.

Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman selgitas, et Eesti looduskaitsesüsteem on juba enam kui saja-aastane ja selle pika arengu jooksul muutunud keerukaks. Keskkonnaamet soovis uue kodulehega koondada olulisema looduskaitseteabe ühte portaali ja teha seda võimalikult arusaadavalt.

Esialgu on kodulehel info kõikide Eesti rahvusparkide ja viie tähtsama kaitseala - Alam-Pedja ja Endla looduskaitseala, Haanja ja Otepää looduspargi ning Viidumäe looduskaitseala kohta. Valikul sai otsustavaks kaitsealade külastuskoormus, seal korraldatavad avalikud üritused ja kohalike elanike osalus kaitsealaga seotud tegemistes.

Kodulehelt leiab teavet ürituste kohta kaitsealadel ja saab teada anda enda korraldatud üritusest. Samuti saab kodulehe kaudu vahendada kauneid looduspilte ja tutvuda kohalike vaatamisväärsustega. Kodulehe põhiosad on tõlgitud inglise ja vene keelde.

"Meie soov on, et uus koduleht tihendaks kaitsealade kogukondade, huvigruppide, külastajate ning looduskaitseametnike vahelist koostööd. Loodame, et selgemaks saavad põhjused, miks üks või teine ala on võetud kaitse alla ning kuidas erinevad osapooled saavad kaasa aidata sealsete väärtuste hoidmisele," selgitas Kaja Lotman.

Keskkonnaamet ootab kasutajatelt tagasisidet, et uut kodulehte veelgi paremaks teha. Ettepanekud kodulehe täiustamise ja info kaitsealade ürituste kohta on oodatud e-posti aadressil kaja.lotman@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

TASUB OSALEDA

Öökulli akadeemias on külas Hendrik Relve

30. novembril kell 18 saab Eesti loodusmuuseumis kohtuda Hendrik Relvega. Sügishooaja viimase loodusõhtu teema on "Austraalia kummastav loodus". Relve viib meid retkele detsembrikuise Austraalia metsadesse, kõrbetesse ja Suurele Vallrahule. Tutvume sealsete maastike, taimede ja loomadega ning uurime, mis teeb selle mandri niivõrd eriliseks.

Öökulli akadeemias osalejatel pole vaja end registreerida, osaleda saab muuseumipiletiga (õpilasele ja pensionärile kolm eurot, täispilet viis eurot). Eesti loodusmuuseum asub Tallinna vanalinnas Lai 29a.

Eesti loodusmuuseum

Näitusel on näha fotosid metskitse aastaringist. Pildil osutab fotole Helen Arusoo aasta looma korraldustoimkonnast (Foto: RMK)

Tallinnas on aasta looma fotonäitus

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Tallinna kontori aatriumis (Toompuiestee 24) avati 17. novembril 2017. aasta looma metskitse fotode näitus.

Fotovõistlusele, mille siht on jäädvustada aasta looma eluringi, laekus 219 metskitsefotot, teiste hulgas pilte kabra eri tegevustest, nagu karvavahetus ja sokkude pusklemine; samuti on ülesvõtteid sametsarvede ja ühe sarvega sokkudest. Näitusel on välja pandud parimad ja huvitavamad pildid.

Näitust saab vaadata kuni 31. jaanuarini teabepunkti lahtiolekuaegadel (E-R 9-18).

RMK

Jõulutäht ehk kaunis piimalill (Euphorbia pulcherrima) (Allikas: Wikimedia Commons / Andy Mabbett)

Tallinna botaanikaaias näeb jõulutähti

1. detsembril avatakse Tallinna botaanikaaias jõulutähtede näitus. Jõulutäht on Põhja-Ameerikas ja Euroopas saanud populaarseks tänu talvisele õitsemisele. Kuuse ja nulu kõrval on ta kõige menukam jõulutaim. Näitust saab vaadata kuni 17. detsembrini.

Tallinna botaanikaaed

2. detsembril saavad TÜ loodusmuuseumi huvipäeval osalejad seiklusliku looduseavastajana otsida, uurida ja meisterdada Rasvatihane (Foto Külli Kalamees-Pani)

Huvipäev "Otsime, uurime ja meisterdame"

Uurime, miks hakkavad vulkaanid purskama ja millal on toimunud suurimad pursked. Lapsed koos vanematega saavad otsimismängus "Mängult või päriselt" vaadata end mao pilgu läbi, uurida liblikate tiivamustreid ja elevandi kõnnakut. Talvistele aialindudele meisterdame seemnetest maiustusi.

Kell 11.30 ja 13.30 algab populaarne õpituba, kus saab silmast silma kohtuda eksootiliste lemmikloomadega. Julgemad võivad kuningpüütoni kaela panna. Kohtumine lemmikloomadega kestab tund aega. Peale selle saab uudistada uut mitmeosalist näitust kaduvatest liikidest.

Huvipäev toimub 2. detsembril 11.00-15.30 Tartu ülikooli loodusmuuseumis Vanemuise 46. Selleks et osaleda, tuleb osta muuseumipilet.

TÜ loodusmuuseum

Kuidas pildistada kapra? (Wikimedia Commons / Genrot Blum)

Loodusõhtu metskitsest TÜ loodusmuuseumis

6. detsembril 2017 kell 18.00 algab TÜ loodusmuuseumis (Vanemuise 46) loodusõhtu "Fotomodell metskits".

Metskits on kindlasti üks Eesti tuntumaid metsloomi. Aasta loomana on talle osaks saanud veel suurem tähelepanu. Ent kui lihtne või keeruline on fotografeerida ja filmida metskitse igapäevatoimetusi? Mida peaks tegema, et pildile jääks ka muud kui loodushuvilise eest põgeneva kitse välkuvad jalad? Oma kogemusi jagab ja pilte näitab loodusfotograaf ja telesaate "Osoon" loomalugude autor Tarmo Mikussaar.

Koostöös aasta looma veebilehe toimetusega avatakse ka näitus aasta looma fotovõistluse "Kaber kabejalakene" parematest töödest. Näitus on lahti 31. detsembrini 2017.

Loodusõhtu pilet maksab kõigile kolm eurot. Kuni kaheksa-aastased lapsed saavad loodusõhtule tasuta.

Loodusõhtu juht on Veljo Runnel.

TÜ loodusmuuseum

Andres Tarand peab ettekande krattidest ja keravälgust (Wikimedia Commons / Tiit Made)

Tallinnas räägitakse kliimaajaloost

7. detsembril on kõik huvilised oodatud kliimaajaloo seminarile "Tormid, põuad ja sabaga tähed: kliima ja erakordsed ilmastikunähtused Eesti ajaloos, kirjanduses ja kultuuris", mille korraldavad Tallinna ülikooli ajaloo- ja ökoloogiasuund koostöös ETA Underi ja Tuglase kirjanduskeskusega. Seminar toimub kell 10-16 Tallinna ülikooli auditooriumis M-523.

Registreeruda pole vaja.

Ürituse täpse kava leiad siit.

TLÜ

Laada tulu läheb loodusmaja loomade heaks (Allikas: Tartu loodusmaja Facebook)

Tartu loodusmaja heategevuslik jõululaat

Loodusmaja heategevuslik jõululaat peetakse 9. detsembril. Laadal müüvad loodusmaja õpilased ja töötajad omavalmistatud tooteid, ühtlasi saavad huvilised osaleda jõulueelse meisterdamise töötubades.

Loodusmaja laadapäeva avab kell 11 rahvaansambel Sirgutii!

Saab käia loodusmaja loomatoas, lahti on talveaed ning kõige pisemaid laadalisi meelitab lustima põnnide mängumaa. Oma ostudega aitavad laadalised loomatoa elanikke: laada tulu annetatakse loodusmaja lemmikloomade toidu- ja ravikulude katteks.

Tartu loodusmaja

MAAILMAST

Soomes küpsetatud leiva sisse pannakse kilgijahu (Wikimedia Commons / Takeaway)

Soomest saab osta kilgileiba

Eestlastele väga tuttav Fazeri leivatööstus on kogunud kuulsust ootamatu tootega. Nimelt on Soomes tulnud müügile kilgijahu sisaldav leib. Reutersi teatel ei ole varem sellist leiba tavalises toidupoes müüdud.

Soomes on alates 1. novembrist seaduslikult lubatud kasutada putukaid toiduks. Kilgileib jõudis poodidesse 24. novembril. Esialgu saab seda vaid üksikutest pagaritöökodadest. Põhjus on lihtne: iga päts sisaldab peale nisujahu, rukkiterade ja seemnete umbes 70 kilki. Need on pärit Hollandi kasvandusest, ent esialgu ei suuda kilgikasvatajad varustada Fazerit piisava hulga putukajahuga.

Fazeri juhtkonna kinnitusel on putukad tulevikus inimese toidulaual üha olulisemal kohal ning on aeg hakata seda head toitaineallikat ka igapäevasel toidulaual pruukima.

Reuters

Revillagigedo saarestikus piiratakse kalapüüki, maavarade kaevandamist ja uute hotellide ehitamist (Wikimedia Commons / Mehhiko vabariigi president)

Mehhiko võtab kaitse alla suure mereala

Mehhiko valitsus on kuulutanud Revillagigedo saarestiku rahvuspargiks. Guardiani teatel on Vaikses ookeanis asuv arhipelaag ja seda ümbritsev ookean nüüd Põhja-Ameerika suurim merekaitseala, mille pindala on ligemale 150 000 ruutkilomeetrit.

Arhipelaagi on nimetatud Põhja-Ameerika Galápagoseks. Vulkaaniliste saarte ümbruses elutsevad raid, vaalad, merikilpkonnad ja teised haruldased ookeaniliigid. Piirkond on tähtis linnuala ja seal leidub umbes 400 kalaliiki. Seal elavad menukad püügikalad tuun ja kuningmakrell, kelle arvukus on viimasel ajal vähenenud. Et kalavarud taastuksid, keelatakse rahvuspargi vetes kalapüük täiesti. Mehhiko president Enrique Peña Nieto on saarestikus ära keelanud ka maavarade kavandamise. Samuti ei tohi saartel enam ehitada uusi hotelle.

Suured looduskaitseühendused, nagu maailma looduse fond, on tervitanud Mehhiko valitsuse otsust. ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järgi tuleks aastaks 2020 kaitse alla võtta kümme protsenti maailmamerest.

Guardian

Allikas: MTÜ Loodusajakiri uudiskiri