Seejuures hindasid ökomärgiste kasutamist olulisemaks nooremad ja väljaspool Tallinnat ja Harjumaad elavad inimesed, samuti väiksema sissetulekuga pered. Vaid 4 % vastanutest leidis, et keskkonnasõbralike toodete eristamiseks ei ole ökomärgised üldse vajalikud.

Keskkonnaagentuur viis 16. oktoobrist - 5. novembrini läbi laiapõhjalise sotsiaalse teavituskampaania "Puhas keskkond on sinu kätes", millega kutsuti inimesi tegema igapäevases tarbimises keskkonda säästvaid valikuid ja eelistama luige- ja lillekujulise ökomärgisega tooteid.

Kui enne kampaaniat oli ökomärgiste olemasolust teadlik 41 % vastanutest ja 32 % jälgisid ostuotsuseid tehes märgise olemasolu pakendil, siis kampaania järgselt tõusis teadlikkus 65 protsendini ja 53 % küsitluses osalenud tarbijatest kontrollib, kas tootel on ökomärgis olemas.

Ökomärgis kinnitab, et tegemist on keskkonnasõbraliku toote või teenusega, seejuures on arvesse võetud kogu toote olelusring -millist mõju avaldab see keskkonnale alates toorme tootmisest kuni jäätme kõrvaldamiseni.

I tüüpi ehk kõige kõrgemate nõuetega ökomärgised on Eestis näiteks:

- Euroopa Liidu ökomärgis ehk lilleke, mis annab infot, millised on keskkonnasõbralikud puhastusvahendid, seadmed, paberitooted, kodus ja aias kasutatavad tooted, riideesemed ja määrdeained.

- Põhjamaade ökomärgis ehk luigemärk, mis on omistatud enam kui 60 tooterühmale, alates pesuvahenditest ja lõpetades mööbli ja majutusteenustega.

Kampaania järeluuring viidi läbi 500 inimese seas, kelle vanus jäi vahemikku 30-50 aastat.

Allikas: Keskkonnaagentuuri 30.11.2017 pressiteade